Lewisi happed ja alused: erinevus redaktsioonide vahel
P robot lisas: bg:Люисова киселина |
P robot muutis: de:Lewis-Säure-Base-Konzept |
||
36. rida: | 36. rida: | ||
[[ca:Teoria àcid-base de Lewis]] |
[[ca:Teoria àcid-base de Lewis]] |
||
[[cs:Lewisova kyselina]] |
[[cs:Lewisova kyselina]] |
||
[[de:Lewis-Säure]] |
[[de:Lewis-Säure-Base-Konzept]] |
||
[[en:Lewis acids and bases]] |
[[en:Lewis acids and bases]] |
||
[[fr:Acide de Lewis]] |
[[fr:Acide de Lewis]] |
Redaktsioon: 29. jaanuar 2010, kell 22:50
Lewisi hape (kasutatud on ka vorme Lewis'i hape ja Lewise hape) on keemiline ühend A, mis võib vastu võtta elektronpaari Lewisi aluselt B (see on elektronpaari doonoriks) moodustades adukti AB.
- A + :B → A–B
Gilbert N. Lewis esitas selle definitsiooni 1923. aastal.
Lewisi happed
Kaasaegse definitsiooni kohaselt on Lewisi hape atomaarne või molekulaarne osake, millel on vaba orbitaal (LUMO), mis võib vastu võtta elektronpaari. Seega Lewisi hape on määratletud kui elektronpaari akseptor. Brønstedi hape on määratletud kui prootoni doonor, kuid mitte elektronpaari akseptorina. Orgaanilises sünteesis kasutatakse Lewisi happeid (AlCl3, TiCl4, ZnCl2, BF3, EtAlCl2 jt) mitmete elektrofiilse liitumise reaktsioonide katalüsaatoritena, näiteks halogeenimine, hüdrohalogeenimine, alküülimisreaktsioonid nagu Friedel-Craftsi reaktsioon, katioonne telomerisatsioon ja polümerisatsioon jt.
- RCl + AlCl3 → R+ + AlCl4−
Lewisi happeid
- H+ + :NH3 → NH4+
- B2H6 + 2H− → 2BH4−
- BF3 + F− → BF4−
- Al2Cl6 + 2Cl− → 2AlCl4−
- AlF3 + 3F− → AlF63−
- SiF4 + 2F− → SiF62−
- PCl5 + Cl− → PCl6−
- SF4 + F− → SF5−
- Hüdrateeritud metalliioonid [Mg(H2O)6]2+, [Al(H2O)6]3+.
Lewisi alused
Lewisi alus on atomaarne või molekulaarne osake, millel on vaba elektronpaar (HOMO). Tüüpilisi näiteid:
- N, P, As, Sb ja Bi ühendid oksüdatsiooniastmega 3
- O, S, Se ja Te oksüdatsiooniastmega 2, näiteks vesi, eetrid, ketoonid, sulfoksiidid
- molekulid nagu süsinik monooksiid