Maksim Unt: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 8. rida: | 8. rida: | ||
Eesti Vabariigi iseseisvumise ajal oli Unt [[Ukraina]]s, kus teenis arvatavasti [[valgekaart]]likes vägedes. Aastal [[1920]] tuli ta Eestisse ning astus [[Eesti Sotsialistlik Tööpartei|Eesti Sotsialistlikusse Tööparteisse]] (ESTP). |
Eesti Vabariigi iseseisvumise ajal oli Unt [[Ukraina]]s, kus teenis arvatavasti [[valgekaart]]likes vägedes. Aastal [[1920]] tuli ta Eestisse ning astus [[Eesti Sotsialistlik Tööpartei|Eesti Sotsialistlikusse Tööparteisse]] (ESTP). |
||
Mõni kuu pärast [[Johannes Varese valitsus]]se [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi]] rahvakomissariks nimetamist selgus, et Unt oli teeninud valgekaartlaste seas ja ta vahistati enne [[1940]]. aasta lõppu, kuulu järgi ühe rahavarguse eest [[Punaarmee]] tagant [[Vene kodusõda|Vene kodusõja]] aegu) ning seetõttu lasi [[NKVD]] ta juulis 1941 maha<ref>[http://lists.memo.ru/d33/f253.htm СПИСКИ ШЕРТВ]</ref>. |
Mõni kuu pärast [[Johannes Varese valitsus]]se [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi]] rahvakomissariks nimetamist selgus, et Unt oli teeninud valgekaartlaste seas ja ta vahistati enne [[1940]]. aasta lõppu, kuulu järgi ühe rahavarguse eest [[Punaarmee]] tagant [[Vene kodusõda|Vene kodusõja]] aegu) ning seetõttu lasi [[NKVD]] ta juulis 1941. aastal maha<ref>[http://lists.memo.ru/d33/f253.htm СПИСКИ ШЕРТВ]</ref>. |
||
==Kurioosumid== |
|||
[[2001]]. aastal avastas President [[Konstantin Päts]]i pojapoeg [[Matti Päts]], et Nõukogude võimude poolt 1941. aastal veidi üle 10 000 inimese [[juuniküüditamine|juuniküüditamises]] osalenud Maksim Unti nimi oli kantud seletatamatutel asjaoludel Eesti Vabariigi represseeritud Riigikogu liikmetega ühisele mälestustahvlile, mis oli kinnitatud Riigikogu hoone seinale<ref>[http://vp1992-2001.vpk.ee/est/k6ned/K6ne.asp?ID=3594 Vabariigi President näituse ''KGB & STASI - totaalse võimu tööriistad'' avamisel Rahvusraamatukogus 3. aprillil 2001]</ref>. |
|||
== Kirjandus == |
== Kirjandus == |
||
Redaktsioon: 25. jaanuar 2010, kell 22:31
Maksim (Maxim) Unt (vene keeles Унт Максим Иоганович) (22. jaanuar 1898 Pärnu – 31. juuli 1941) oli eesti töölisliikumise tegelane ja poliitik. Alates 21. juunist 1940 oli ta siseminister Johannes Varese valitsuses.
27. juulist – 15. augustini 1940. a. oli Presidendi kohusetäitja Johannes Vares Moskvas ning Maksim Unt siseministrina täitis Presidendi ülesandeid.
Unt õppis Pärnu algkoolis ja gümnaasiumis. Oli rea aastaid Pärnu maavalitsuse liige ja kümmekond aastat Pärnu linnavolikogu liige, ühtlasi ka I Riigivolikogu liige. (Allikas: Päevaleht 22.06.40)
Eesti Vabariigi iseseisvumise ajal oli Unt Ukrainas, kus teenis arvatavasti valgekaartlikes vägedes. Aastal 1920 tuli ta Eestisse ning astus Eesti Sotsialistlikusse Tööparteisse (ESTP).
Mõni kuu pärast Johannes Varese valitsusse Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi rahvakomissariks nimetamist selgus, et Unt oli teeninud valgekaartlaste seas ja ta vahistati enne 1940. aasta lõppu, kuulu järgi ühe rahavarguse eest Punaarmee tagant Vene kodusõja aegu) ning seetõttu lasi NKVD ta juulis 1941. aastal maha[1].
Kurioosumid
2001. aastal avastas President Konstantin Pätsi pojapoeg Matti Päts, et Nõukogude võimude poolt 1941. aastal veidi üle 10 000 inimese juuniküüditamises osalenud Maksim Unti nimi oli kantud seletatamatutel asjaoludel Eesti Vabariigi represseeritud Riigikogu liikmetega ühisele mälestustahvlile, mis oli kinnitatud Riigikogu hoone seinale[2].
Kirjandus
- Rkl. M. Unt süüpingil. Kaja, 4. mai 1935, nr. 104, lk. 11.
- Rkl. M. Unt 6 kuuks vangimajja. Kaja, 6. mai 1935, nr. 105, lk. 5.