Grotesk (kirjandus): erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Grotesk''' ([[itaalia keel]]es ''grottesco'' < ''grotta'' 'koobas, grott') kummastav kirjutamisviis, mis põimib ja ühendab ühendamatuid - koomilist ja jubedat, tõelist ja fantastilist, ülevat ja madalat, inimlikku ja mittinimlikku - ning osutab mõnda inimloomuses ja maailmaelus kätkevale kohutavate deformatsioonide võimalusele. |
'''Grotesk''' ([[itaalia keel]]es ''grottesco'' < ''grotta'' 'koobas, grott') kummastav kirjutamisviis, mis põimib ja ühendab ühendamatuid - koomilist ja jubedat, tõelist ja fantastilist, ülevat ja madalat, inimlikku ja mittinimlikku - ning osutab mõnda inimloomuses ja maailmaelus kätkevale kohutavate deformatsioonide võimalusele. |
||
Groteski sugemeid võib leida juba vanadest kirjandustest. Erilist tähelepanu pälvis [[renessanss]]is, mil nähtus sai ka oma nimetuse. Nimelt leiti väljakaevamistel [[hilisrooma perioodi]] kuuluvate [[palee]]de, [[term]]ide, [[grott]]ide seintelt veidraid [[ornament]]e, milles põimusid taime-, looma- ja inimkujutised. Termin sai eriti populaarseks [[Victor Hugo]] draama [[ |
Groteski sugemeid võib leida juba vanadest kirjandustest. Erilist tähelepanu pälvis [[renessanss]]is, mil nähtus sai ka oma nimetuse. Nimelt leiti väljakaevamistel [[hilisrooma perioodi]] kuuluvate [[palee]]de, [[term]]ide, [[grott]]ide seintelt veidraid [[ornament]]e, milles põimusid taime-, looma- ja inimkujutised. Termin sai eriti populaarseks [[Victor Hugo]] draama "[[Cromwell]]" (1827) [[eessõna]] kaudu:"Groteski leidub kõikjal; ühest küljest tähistab ta värdjalikku ja kohutavat, teisest küljest - koomilist ja naljakat." |
||
Grotesk purustab reaalse maailma struktuuri ja loob uue, ühtaegu soerdliku ja tõese. |
Grotesk purustab reaalse maailma struktuuri ja loob uue, ühtaegu soerdliku ja tõese. |
||
Redaktsioon: 4. jaanuar 2006, kell 17:03
Grotesk (itaalia keeles grottesco < grotta 'koobas, grott') kummastav kirjutamisviis, mis põimib ja ühendab ühendamatuid - koomilist ja jubedat, tõelist ja fantastilist, ülevat ja madalat, inimlikku ja mittinimlikku - ning osutab mõnda inimloomuses ja maailmaelus kätkevale kohutavate deformatsioonide võimalusele.
Groteski sugemeid võib leida juba vanadest kirjandustest. Erilist tähelepanu pälvis renessanssis, mil nähtus sai ka oma nimetuse. Nimelt leiti väljakaevamistel hilisrooma perioodi kuuluvate paleede, termide, grottide seintelt veidraid ornamente, milles põimusid taime-, looma- ja inimkujutised. Termin sai eriti populaarseks Victor Hugo draama "Cromwell" (1827) eessõna kaudu:"Groteski leidub kõikjal; ühest küljest tähistab ta värdjalikku ja kohutavat, teisest küljest - koomilist ja naljakat."
Grotesk purustab reaalse maailma struktuuri ja loob uue, ühtaegu soerdliku ja tõese.
Groteskset kujutamisviisi on kasutanud Ernst Theodor Amadeus Hoffmann,Edgar Allan Poe, Mark Twain, Franz Kafka, Mihhail Bulgakov, ekspressionistid (ekspressionism), sürrealistid (sürrealism) ja absurdistid (absurd); eesti kirjanikest Friedebert Tuglas,August Gailit, Albert Kivikas, Arvo Valton, Enn Vetemaa, Ilmar Laaban, Andres Ehin.