Vene: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
30. rida: 30. rida:


Sõna 'vene' päritolu kohta eesti keeles pole ühtset seisukohta. Arvatavasti tuleneb see [[Läänemeri|Läänemere]] lõunakaldal elanud [[lääneslaavlased|lääneslaavi]] hõimu [[venetid|venetite]] ehk veneetide nimest.
Sõna 'vene' päritolu kohta eesti keeles pole ühtset seisukohta. Arvatavasti tuleneb see [[Läänemeri|Läänemere]] lõunakaldal elanud [[lääneslaavlased|lääneslaavi]] hõimu [[venetid|venetite]] ehk veneetide nimest.

Samuti on versioone, et termin Русь pärineb mujalt:
Leedu Suurvürstiriik (Вялікае княства Літоўскае, Рускае, Жамойцкае) koosnes enne Poolaga liitumist (1569) 3 põhilistest alast: Litwa, kus elasid litviinid (valgevenelased), Žemaitija, kus elasid žmudziinid (leedukad) ja Rus või Ruthenia, kus elasid rusiinid (ukrainlased). Kogu vürstiriigi kultuurikeskuseks oli alguses Navahrudak, seejärel Wilna (Vilnius).

Rus, Ruthenia, Русь on läbi aegade olnud õigeusu keskus. Hiljem, kuulutades ennast Ida-Rooma keisririigi pärijaks ja jätkajaks, hakkas Moskva vürstiriik nimetama ennast ukraina nimetusega Rus,Русь, et koondada Moskvasse kõik õigeusu jõud. Rus´ile aga mõeldi asemele välja uus nimetus - Ukraina (mis võib otsetõlges tähendada selle äärealasust Moskva suhtes). Sellest ajast alates nimetatakse rusiine ukrainlasteks.


== Vaata ka ==
== Vaata ka ==

Redaktsioon: 24. jaanuar 2010, kell 01:30

 See artikkel räägib idaslaavlaste riigist, samast, mis Kiievi-Vene ja Vana-Vene; paadi kohta vaata artiklit Vene (paat)

Рѹсь
Vene
Vene vapp 13. sajandist

Vene, 1015 - 1113
RiigikeelVanavene
RiigikirikÕigeusu kirik
PealinnSuur-Novgorod
Kiiev
Vladimir
RiigipeaVene suurvürst:
Askold (üks esimesi; 864 - 882)
Jaroslav Vsevolodovitš (viimane; 1238 - 1246)
Seadusandlik võimVeetše
Iseseisvus862? - 1240
RahaühikKuna
Grivna
Nogata

Vene (vanavene Рѹ́сь; ladina Ruthenia) on nimetus, mis märgib esimese aastatuhande lõpus kujunenud idaslaavi riigi – nn. Vana-Vene ehk Kiievi-Vene riigi alasid. 'Vene' oli selle riigi endanimetus, 'Kiievi-Vene' ja 'Vana-Vene' aga sellele hiljem ajalookirjanduses omistatud nimetused.

Nimi 'Vene' (Русь) kannab endas tugevat riikluse traditsiooni, mis seondub esimese idaslaavi ühisriigi, Kiievi-Vene pärandiga.

Eesti keeles ei ole õige kasutada nime 'Vene' meie idanaabri kohta. Riik, mille pealinnaks Moskva, on Venemaa. Seda vahet teevad ka venelased ise, kelle jaoks 'Vene' on Русь, kuid 'Venemaa' Россия.

Sõna 'vene' päritolu kohta eesti keeles pole ühtset seisukohta. Arvatavasti tuleneb see Läänemere lõunakaldal elanud lääneslaavi hõimu venetite ehk veneetide nimest.

Samuti on versioone, et termin Русь pärineb mujalt: Leedu Suurvürstiriik (Вялікае княства Літоўскае, Рускае, Жамойцкае) koosnes enne Poolaga liitumist (1569) 3 põhilistest alast: Litwa, kus elasid litviinid (valgevenelased), Žemaitija, kus elasid žmudziinid (leedukad) ja Rus või Ruthenia, kus elasid rusiinid (ukrainlased). Kogu vürstiriigi kultuurikeskuseks oli alguses Navahrudak, seejärel Wilna (Vilnius).

Rus, Ruthenia, Русь on läbi aegade olnud õigeusu keskus. Hiljem, kuulutades ennast Ida-Rooma keisririigi pärijaks ja jätkajaks, hakkas Moskva vürstiriik nimetama ennast ukraina nimetusega Rus,Русь, et koondada Moskvasse kõik õigeusu jõud. Rus´ile aga mõeldi asemele välja uus nimetus - Ukraina (mis võib otsetõlges tähendada selle äärealasust Moskva suhtes). Sellest ajast alates nimetatakse rusiine ukrainlasteks.

Vaata ka