Aleksandr Menšikov

Aleksandr Danilovitš Menšikov, u. 1716—1720

Vürst Aleksandr Danilovitš Menšikov (6. november 1673 – 12. november 1729) oli Vene sõjaväelane ja riigimees.

Menšikov oli Peeter I usaldusmees. Ta paistis silma Azovi vallutamisel ja Põhjasõjas Ta oli väga haritud, tark ja andekas väejuht. Kõik Peeter I valitsuse ajal vallutatud maad allutati talle, seetõttu vajasid ka kõik korraldused tema allkirja.

1702 annetas Püha Rooma riigi keiser talle krahvitiitli ja 1705 vürstitiitli. (Neid tiitleid annetati vaid katoliiklastele.) Alates 1707 kandis ta tiitlit Venemaa Impeeriumi Kõige Hiilgavam Vürst, 1727 sai generalissimus.

Tema kohta on 1707–1708 Prantsusmaal ilmunud šifreeritud jutustus "Prints Koushimen".

1712 ja 1716 toimus tema korraldusel Eestis rahvaloendus.

1715. aastast olid Menšikovide valduses Lagedi, Saha ja Väo mõisad Harjumaal. Ta oli 1719–1728 Peterburi, Eestimaa, Liivimaa ja Ingerimaa kindralkuberner.

1725 aitas ta troonile Katariina I. 1727 Katariina I suri ja trooni päris Peeter I poja Aleksei Romanovi alaealine poeg Peeter II. Menšikov oli ka tema ajal algul väga mõjukas, hiljem tema tervis halvenes ja ta kaotas mõju tsaarile. Ta laskis oma tütre Maria Menšikova Peetriga kihlata (Maria oli Peetrist 4 aastat vanem). 1729 haigestus Menšikovide pere rõugetesse. Algul suri Maria, pisut hiljem Menšikov ise. Järgmise aasta alguses suri ka Peeter II.

1726. aastal lõpetas ta palga maksmise väikeametnikele, öeldes, et nood võtavad niikuinii palju altkäemaksu.

Välislingid

• Pojapoeg Vürst Aleksandr Sergejevitš Menšikov Eestimaa rüütelkonna genealoogilises käsiraamatus, 2 osa, 3 köide: Görlitz 1930
• Бантыш-Каменский Д.Н.: Биографии российских генералиссимусов и генерал-фельдмаршалов, Часть 1, 4-й генерал-фельдмаршал 1-й генералиссимус князь Александр Данилович Меншиков [1], vene keeles