Käimine: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
kat
12. rida: 12. rida:


Maanteel korraldataval [[20 km käimine|20 km käimisel]] peab ühe ringi pikkus olema kuni 2,5 km, [[50 km käimine|50 km käimisdistantsil]] aga kuni 5 km.
Maanteel korraldataval [[20 km käimine|20 km käimisel]] peab ühe ringi pikkus olema kuni 2,5 km, [[50 km käimine|50 km käimisdistantsil]] aga kuni 5 km.

[[Kategooria:Kergejõustik]]

Redaktsioon: 3. jaanuar 2006, kell 16:34

Sportlik käimine on kergejõustiku ala.

Sportlikus käimises peab edasiliikumine sammudes toimuma nii, et käija säilitab maapinnaga pideva kontakti. Sportlase eespool asuv jalg peab olema hetkel, kui see maapinda puudutab, kuni hetkeni, millal jalg täisnurga saavutab, põlvest sirge. Käimisvõistlusi peetakse nii staadionil kui ka maanteel.

Staadionil toimuvatel võistlustel jälgib võistlejate reeglipärast käimist kuus kohtuniku. Maanteel peetavatel käimisvõistlustel peab olema vähemalt kuus , kuid mitte enam kui üheka kohtuniku.

Kui käimine ei vasta reeglitele, teeb kohtunik hoiatuse. Peale hoiatuse saamist kolmelt kohtunikult peab sportlane rajalt lahkuma.

Hoiatus tehakse valge kaardi näitamisega. Hoiatuskaardi mõlemal poolel peab olema sümbol, mis näitab kõnealust määrusterikkumist. Diskvalifitseerimist kinnitab punane kaart, mida võib teha ainult ala vanemkohtunik. Kui kõrvaldamine pole millegipärast kohe võimalik, tehakse seda vahetult pärast finišit.

10 km käimisdistantsil ja pikematel distantsidel paigutatakse esimene joogipunkt 5 km kaugusel stardist ning järgmised kas igale ringile või taas 5 km järel. Joogipunkte võib ka tihedamalt olla, kui ilmastikuolud seda nõuavad.

Maanteel korraldataval 20 km käimisel peab ühe ringi pikkus olema kuni 2,5 km, 50 km käimisdistantsil aga kuni 5 km.