Jakob von Uexküll: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 21. jaanuar 2010, kell 07:22

See artikkel räägib Eestist pärit bioloogist; ökopoliitiku ja filantroobi kohta vaata artiklit Jakob von Uexküll (ökopoliitik)

Jakob Johann von Uexküll (8. september 1864 Keblaste, Läänemaa – 25. juuli 1944 Capri, Itaalia) oli baltisaksa päritolu bioloog, filosoof ja krüptosemiootik, selgrootute võrdleva füsioloogia ja biosemiootika rajajaid. Teoreetilise bioloogia suurkuju, Karl Ernst von Baeri lähenemisviisi arendaja.

Elukäik

Jakob Johann von Uexküll sündis baltisaksa poliitiku Alexander Rudolf Karl von Uexkülli ja paruness Sophie Karoline Pauline von Hahni pojana.

Jakob Johann von Uexküll õppis 1884–1889 Tartu Ülikoolis zooloogiat, seejärel töötas Heidelbergis ja Hamburgis. Suvitas 1930. aastail Puhtus, kus ta suvemajas on alates 1949. aastast bioloogiajaam.

Oli aastast 1925 Hamburgis professor, rajas seal loomade omailma uurimise instituudi (Institut für Umweltforschung) ja juhatas seda 1926–1940.

Viimased eluaastad veetis ta Capri saarel. Ta on maetud Capri saare kalmistule.

Teadustöö

Ta uuris selgrootute närvitalitlust ja käitumist. Näitas, et elukeskkonna nähtuste signaalne tähendus sõltub organismi talituste struktuurist; käsitles bioloogiat kantiaanlikust tunnetuskontseptsioonist lähtudes. Tema peamiste mõistete seas on omailm (Umwelt) ja funktsioonitsükkel.

Jakob von Uexkülli arhiivi hoidmiseks ja tema vaateviisi arendamiseks on Tartus Eesti LUSi juures Jakob von Uexkülli Keskus (asutatud 1993).

Teosed

"Umwelt und Innenwelt der Tiere" (1909)
"Theoretische Biologie" (1920, 1928)
"Bedeutungslehre" (1940)

Eesti keeles

Uexküll, Jakob von 1991. Tähendusõpetus. Akadeemia 3(10), 2105–2113.
Uexküll, Jakob von 1996. Rännak läbi loomade ja inimeste omailmade. (Tõlkinud P. Peiker, järelsõna K. Kull.) Vikerkaar 1/2: 165–173.
Uexküll, Jakob von 1999. Rännud loomade ja inimeste omailmades. Eesti Loodus 1–12. [järjeloona läbi selle aastakäigu numbrite]

Perekond

Jakob Johann von Uexküll abiellus 1903. aastal krahvinna Gudrun von Schweriniga. Abielust sündisid:

Sophie Luise Damajanti von Uexküll (sünd. 1904), abiellus Soome ettevõtja Dage Collin Brunowiga
Karl Kuno Thure von Uexküll (1908–2004), arstiteadlane ja semiootik
Gustav Adolf von Uexküll (Gösta von Uexküll; 1909–1993), ajakirjanik, ökopoliitik Jakob von Uexkülli isa

Sugupuu

Jakob Johann von Uexküll	Alexander Rudolf Karl von Uexküll	Jakob Johann Karl von Uexküll	Berend Johann von Uexküll
			Krahvinna Elisabeth von Sievers
		Vabaproua Karoline Sophie Luise von Rosen	Vabahärra Otto Johann Stephan von Rosen
			Christina von Helwig
	Paruness Sophie Karoline Pauline von Hahn	Parun Alexander von Hahn	Parun Adolph Georg Wilhelm von Hahn
			Maria Juliane Charlotte von Fircks
		Paruness Elisabeth von Korff	Parun Peter Friedrich von Korff
			Eugenie Aurora op dem Hamme gen. Schöppingk

Kirjandus

Uexküll, Gudrun von 1964. Jakob von Uexküll, seine Welt und seine Umwelt.

Kull, Kalevi (toim.) 2001. "Jakob von Uexküll: a paradigm for biology and semiotics". Semiotica 134(1/4).

Mildenberger, Florian 2007. Umwelt als Vision: Leben und Werk Jakob von Uexkülls (1864-1944). [Sudhoffs Archiv, Heft 56.] Stuttgart: Franz Steiner Verlag.

Välislingid

@@ 25. rida: / 25. rida: @@
 ===Eesti keeles===
-*Uexküll, Jakob von 1991. Tähendusõpetus. ''Akadeemia'' 3(10), 2105-2113.
+*Uexküll, Jakob von 1991. Tähendusõpetus. ''Akadeemia'' 3(10), 2105–2113.
 *Uexküll, Jakob von 1996. Rännak läbi loomade ja inimeste omailmade. (Tõlkinud [[Piret Peiker|P. Peiker]], järelsõna [[Kalevi Kull|K. Kull]].) ''Vikerkaar'' 1/2: 165–173.
-*Uexküll, Jakob von 1999. Rännud loomade ja inimeste omailmades. ''Eesti Loodus'' 1-12. [järjeloona läbi selle aastakäigu numbrite]
+*Uexküll, Jakob von 1999. Rännud loomade ja inimeste omailmades. ''Eesti Loodus'' 1–12. [järjeloona läbi selle aastakäigu numbrite]
 ==Perekond==