Vagula järv: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Vagula järv''' on [[järv]] [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru]] linnast 2 km lääne pool. |
'''Vagula järv''' on [[järv]] [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru]] linnast 2 km lääne pool. Selle [[pindala]] on 518,7 [[hektar]]it. |
||
| ⚫ | Ta pikkus ida-lääne suunas on 4,6 km, laius ligi 1,7 m. Kõige sügavam (11,5 m) on järv keskosast kagu pool (keskmine sügavus 5,3 m). Järve veetaset alandati [[1934]] üle 1 m. Praegu on järve kõrgus merepinnast 69,2 m. Vagula kaldad on madalad, kohati lausad, põhja, ida ja lääne pool enamasti [[liiv]]ased, kohati [[kruus]]ased või [[klibu]]sed, lõunas ja kirdenurgas [[lubimuda]]sed. Põhja pool leidub ka [[turvas|turbakallast]]. Suurem asula Vagula ääres on loodekaldal paiknev [[Järvere]], seal on endise [[Võru]] metsamajandi keskus ja looduskaitse alla kuuluv [[park]]. Järve põhi on kalda lähedal enamasti liivane või kruusane, järve kaguosas on Liivapealseks nimetatav ulatuslik liivase põhjaga ala. Sügavamal on põhi kaetud mudaga, milles paiguti leidub [[limused|limuste]] kodasid ja järve põhjaosas 3-6 m sügavusel [[järvemaak]]i. Järvest on leitud [[mammut]]i ja [[ürgveis]]e luid. |
||
Järve [[pindala]]ks on mõõdetud 518,7 [[hektar|ha]]. |
|||
| ⚫ | |||
| ⚫ | Ta pikkus ida-lääne suunas on 4,6 km, laius ligi 1,7 m. Kõige sügavam (11,5 m) on järv keskosast kagu pool (keskmine sügavus 5,3 m). Järve veetaset alandati 1934 |
||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
| ⚫ | Taimestik kattis [[1952]] viiendiku järvepinnast. [[Fütoplankton|Füto-]] ja [[zooplankton]] on rohke ja liigirikas. Viimaste hulgas leidub haruldusi. Põhjaloomastikku oli 1952. a. keskmiselt; on leitud haruldusi. [[19. sajand]]i lõpul oli järv väga vähirikas; [[vähikatk]] jõudis siia [[1898]] ja hiljem vähistik ei taastunud. |
||
| ⚫ | |||
Järve kalastik on liigirikas. Kõige ohtramad on [[latikas]], [[ahven]] ja [[särg]]; leidub [[haug]]e, [[koha]]sid, [[säinas|säinaid]], [[linask]]eis, [[kiisk]]u, [[viidikas|viidikaid]], [[rünt]]e, [[hink]]e, [[vingerjas|vingerjaid]], [[luukarits]]aid, [[teib]]e, [[turb]]i, [[jõeforell]]e, [[vikerforell]]e, [[ojasilm]]u, [[lepamaim]]e ja isegi [[peipsi siig]]u. Siit on saadud kuni 7 kg raskusi kohasid ja 14 kg raskusi hauge. |
|||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
Järve kalastik on liigirikas. Kõige ohtramad on latikas, ahven ja särg; leidub haugi, koha, säinast, linaskit, kiiska, viidikat, rünti, hinku, vingerjat, luukaritsat, teibi, turba, jõeforelli, vikerforelli, ojasilmu, lepamaimu ja isegi peipsi siiga. Siit on saadud kuni 7 kg raskusi kohasid ja 14 kg raskusi hauge. 19. sajandi lõpul oli järv väga vähirikas; vähikatk jõudis siia 1898. a. ja pärast seda pole vähistik enam taastunud. |
|||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
== Kasutatud kirjandus == |
|||
| ⚫ | |||
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977 |
[[Aare Mäemets]]. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977 |
||
{{täienda}} |
|||
[[Kategooria:Eesti järved]] |
[[Kategooria:Eesti järved]] |
||
[[Kategooria:Võru maakond]] |
|||
Redaktsioon: 2. jaanuar 2006, kell 17:51
Vagula järv on järv Võru maakonnas Võru linnast 2 km lääne pool. Selle pindala on 518,7 hektarit.
Ta pikkus ida-lääne suunas on 4,6 km, laius ligi 1,7 m. Kõige sügavam (11,5 m) on järv keskosast kagu pool (keskmine sügavus 5,3 m). Järve veetaset alandati 1934 üle 1 m. Praegu on järve kõrgus merepinnast 69,2 m. Vagula kaldad on madalad, kohati lausad, põhja, ida ja lääne pool enamasti liivased, kohati kruusased või klibused, lõunas ja kirdenurgas lubimudased. Põhja pool leidub ka turbakallast. Suurem asula Vagula ääres on loodekaldal paiknev Järvere, seal on endise Võru metsamajandi keskus ja looduskaitse alla kuuluv park. Järve põhi on kalda lähedal enamasti liivane või kruusane, järve kaguosas on Liivapealseks nimetatav ulatuslik liivase põhjaga ala. Sügavamal on põhi kaetud mudaga, milles paiguti leidub limuste kodasid ja järve põhjaosas 3-6 m sügavusel järvemaaki. Järvest on leitud mammuti ja ürgveise luid.
Järv on suure valgala ja tugeva läbivooluga. Järve voolavad Pühajõgi, Kondi oja, Kivioja, lisaks pisemad kraavid ja kaldaallikad. Järve kirdesopist lähtuv Võhandu jõgi viib (nn. Itaalia kanali kaudu) Vagula vee Peipsisse.
Järve vesi on paistab vähe läbi. Olulist temperatuurikihistust ei ole, kuid põhjalähedane veekiht on väga hapnikuvaene.
Taimestik kattis 1952 viiendiku järvepinnast. Füto- ja zooplankton on rohke ja liigirikas. Viimaste hulgas leidub haruldusi. Põhjaloomastikku oli 1952. a. keskmiselt; on leitud haruldusi. 19. sajandi lõpul oli järv väga vähirikas; vähikatk jõudis siia 1898 ja hiljem vähistik ei taastunud.
Järve kalastik on liigirikas. Kõige ohtramad on latikas, ahven ja särg; leidub hauge, kohasid, säinaid, linaskeis, kiisku, viidikaid, rünte, hinke, vingerjaid, luukaritsaid, teibe, turbi, jõeforelle, vikerforelle, ojasilmu, lepamaime ja isegi peipsi siigu. Siit on saadud kuni 7 kg raskusi kohasid ja 14 kg raskusi hauge.
Veelinnustikult on Vagula vaesem kui Tamula järv. Siin pesitsevad tuttpütt, lauk, sinikael, piilpart, rootsiitsitaja ja teised linnud.
Vagula on Võru elanike armastatud ujumis- ja puhkekoht.
Kasutatud kirjandus
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977