Vagula järv: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
3. rida: 3. rida:
Järve [[pindala]]ks on mõõdetud 518,7 [[hektar|ha]].
Järve [[pindala]]ks on mõõdetud 518,7 [[hektar|ha]].


Ta pikkus ida-lääne suunas on 4,6 km, laius ligi 1,7 m. Kõige sügavam (11,5 m) on järv keskosast kagu pool (keskmine sügavus 5,3 m). Järve veetaset alandati 1934. a. üle 1 m. Praegu on järve absoluutne kõrgus 69,2 m. Vagula kaldad on madalad, kohati lausad, põhja, ida ja lääne pool enamasti liivased, kohati kruusased või klibused, lõunas ja kirdenurgas lubimudased. Põhja pool leidub ka turbakallast. Suurem asula Vagula ääres on loodekaldal paiknev Järvere, seal on endise Võru metsamajandi keskus ja looduskaitse alla kuuluv park. Järve põhi on kalda lähedal enamasti liivane või kruusane, järve kaguosas on Liivapealseks nimetatav ulatuslik liivase põhjaga ala. Sügavamal on põhi kaetud mudaga, milles paiguti leidub limuste kodasid ja järve põhjaosas 3-6 m sügavusel järvemaaki. Järvest on leitud mammuti ja ürgveise luid.
Ta pikkus ida-lääne suunas on 4,6 km, laius ligi 1,7 m. Kõige sügavam (11,5 m) on järv keskosast kagu pool (keskmine sügavus 5,3 m). Järve veetaset alandati 1934. a. üle 1 m. Praegu on järve absoluutne kõrgus 69,2 m. Vagula kaldad on madalad, kohati lausad, põhja, ida ja lääne pool enamasti liivased, kohati kruusased või klibused, lõunas ja kirdenurgas lubimudased. Põhja pool leidub ka turbakallast. Suurem asula Vagula ääres on loodekaldal paiknev [[Järvere]], seal on endise [[Võru]] metsamajandi keskus ja looduskaitse alla kuuluv park. Järve põhi on kalda lähedal enamasti liivane või kruusane, järve kaguosas on Liivapealseks nimetatav ulatuslik liivase põhjaga ala. Sügavamal on põhi kaetud mudaga, milles paiguti leidub limuste kodasid ja järve põhjaosas 3-6 m sügavusel järvemaaki. Järvest on leitud mammuti ja ürgveise luid.


Järv on suure valgala ja tugeva läbivooluga. Järve voolavad sisse Pühajõgi, Kondi oja, Kivioja, lisaks annavad vett pisemad kraavid ja kaldaallikad. Järve kirdesopist lähtuv Võhandu jõgi viib (nn. Itaalia kanali kaudu) Vagula vee Peipsisse.
Järv on suure valgala ja tugeva läbivooluga. Järve voolavad sisse Pühajõgi, Kondi oja, Kivioja, lisaks annavad vett pisemad kraavid ja kaldaallikad. Järve kirdesopist lähtuv [[Võhandu]] jõgi viib (nn. Itaalia kanali kaudu) Vagula vee Peipsisse.


Järve vesi on vähe läbipaistev. Olulist temperatuurikihistust ei ole, kuid põhjalähedane veekiht on väga hapnikuvaene.
Järve vesi on vähe läbipaistev. Olulist temperatuurikihistust ei ole, kuid põhjalähedane veekiht on väga hapnikuvaene.

Redaktsioon: 2. jaanuar 2006, kell 13:03

Vagula järv on järv Võru maakonnas Võru linnast 2 km lääne pool.

Järve pindalaks on mõõdetud 518,7 ha.

Ta pikkus ida-lääne suunas on 4,6 km, laius ligi 1,7 m. Kõige sügavam (11,5 m) on järv keskosast kagu pool (keskmine sügavus 5,3 m). Järve veetaset alandati 1934. a. üle 1 m. Praegu on järve absoluutne kõrgus 69,2 m. Vagula kaldad on madalad, kohati lausad, põhja, ida ja lääne pool enamasti liivased, kohati kruusased või klibused, lõunas ja kirdenurgas lubimudased. Põhja pool leidub ka turbakallast. Suurem asula Vagula ääres on loodekaldal paiknev Järvere, seal on endise Võru metsamajandi keskus ja looduskaitse alla kuuluv park. Järve põhi on kalda lähedal enamasti liivane või kruusane, järve kaguosas on Liivapealseks nimetatav ulatuslik liivase põhjaga ala. Sügavamal on põhi kaetud mudaga, milles paiguti leidub limuste kodasid ja järve põhjaosas 3-6 m sügavusel järvemaaki. Järvest on leitud mammuti ja ürgveise luid.

Järv on suure valgala ja tugeva läbivooluga. Järve voolavad sisse Pühajõgi, Kondi oja, Kivioja, lisaks annavad vett pisemad kraavid ja kaldaallikad. Järve kirdesopist lähtuv Võhandu jõgi viib (nn. Itaalia kanali kaudu) Vagula vee Peipsisse.

Järve vesi on vähe läbipaistev. Olulist temperatuurikihistust ei ole, kuid põhjalähedane veekiht on väga hapnikuvaene.

Taimestik kattis 1952. a. 1/5 järvepinnast. Füto- ja zooplankton on rohke ja liigirikas. Viimaste hulgas leidub mitmeid haruldusi. Põhjaloomastikku oli 1952. a. keskmisel hulgal; on leitud haruldusi.

Järve kalastik on liigirikas. Kõige ohtramad on latikas, ahven ja särg; leidub haugi, koha, säinast, linaskit, kiiska, viidikat, rünti, hinku, vingerjat, luukaritsat, teibi, turba, jõeforelli, vikerforelli, ojasilmu, lepamaimu ja isegi peipsi siiga. Siit on saadud kuni 7 kg raskusi kohasid ja 14 kg raskusi hauge. 19. sajandi lõpul oli järv väga vähirikas; vähikatk jõudis siia 1898. a. ja pärast seda pole vähistik enam taastunud.

Veelinnustikult on Vagula vaesem kui Tamula. Siin pesitsevad tuttpütt, lauk, sinikael- ja piilpart, rootsiitsitaja jt.

Võru elanike armastatud ujumis- ja puhkekoht.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977