Irina Hakamada: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 6. rida: | 6. rida: | ||
Hakamada lõpetas Moskvas Patrice Lumumba nimelise Rahvaste Sõpruse Ülikooli majandusteaduskonna. Ta kaitses Mihhail Lomonossovi nimelises [[Moskva Riiklik Ülikool|Moskva Riikliku Ülikooli]] majandusteaduskonnas [[kandidaadikraad]]i. [[1983]] sai ta [[poliitökonoomia]]s [[dotsent|dotsendiks]]. |
Hakamada lõpetas Moskvas Patrice Lumumba nimelise Rahvaste Sõpruse Ülikooli majandusteaduskonna. Ta kaitses Mihhail Lomonossovi nimelises [[Moskva Riiklik Ülikool|Moskva Riikliku Ülikooli]] majandusteaduskonnas [[kandidaadikraad]]i. [[1983]] sai ta [[poliitökonoomia]]s [[dotsent|dotsendiks]]. |
||
[[1980]] sai temast [[VNFSV]] [[ |
Aastal [[1980]] sai temast [[VNFSV]] [[Plaanikomitee]] Teadusliku Uurimise Instituudi nooremteadur. [[1984]]–[[1989]] kuulus ta [[NLKP]]-sse. Kuni [[1990. aastad|1990. aastate]] alguseni tegeles ta õppe- ja teadustegevusega. |
||
[[1992]] asutas ta [[Majandusvabaduse Partei]] ja sai selle peasekretäriks, kuni sellest ametist [[1994]] loobus. [[1993]] ja [[1995]] valiti ta [[Riigiduuma]]sse. [[1997]] nimetati ta [[Venemaa Föderatsioon]]i [[väikeettevõtlus]]e toetamise ja arendamise riikliku komitee esimeheks. Ta oli ka [[Venemaa]] majandusreformi komisjoni liige ning [[SRÜ]] riikide väikeettevõtluse toetamise ja arendamise konsultatiivse nõukogu esimees. |
[[1992]] asutas ta [[Majandusvabaduse Partei]] ja sai selle peasekretäriks, kuni sellest ametist [[1994]] loobus. [[1993]] ja [[1995]] valiti ta [[Riigiduuma]]sse. [[1997]] nimetati ta [[Venemaa Föderatsioon]]i [[väikeettevõtlus]]e toetamise ja arendamise riikliku komitee esimeheks. Ta oli ka [[Venemaa]] majandusreformi komisjoni liige ning [[SRÜ]] riikide väikeettevõtluse toetamise ja arendamise konsultatiivse nõukogu esimees. |
||
[[1999]] valiti ta kolmandat korda Riigiduumasse. [[2000]]–[[2003]] oli ta |
[[1999]] valiti ta kolmandat korda Riigiduumasse. [[2000]]–[[2003]] oli ta Riigiduuma [[asespiiker]]. Ta oli ka Riigiduuma [[eelarve- ja maksukomitee]] liige ning [[investorite õiguste kaitse komisjon]]i esimees. |
||
Ta oli üks [[2001]] asutatud [[Paremjõudude Liit|Paremjõudude Liidu]] kaasesimeestest, kuid 2003 ei suutnud ta |
Ta oli üks [[2001]] asutatud [[Paremjõudude Liit|Paremjõudude Liidu]] kaasesimeestest, kuid 2003 ei suutnud ta Riigiduumasse pääseda. |
||
Ta osales [[Venemaa 2004. aasta presidendivalimised|2004. aasta Venemaa presidendivalimistel]], kus saavutas 4. tulemuse 3,9%-ga. [[2004]] asutas ta partei [[Meie Valik]], mis [[2005]] astus liikumise [[Rahvuslik-Demokraatlik Liit]] koosseisu. [[2006]] asutas ta selle liikumise raames regioonidevahelise sotsiaalse solidaarsuse ühiskondliku [[fond]]i "Meie Valik". [[2008]]. aasta mais teatas ta oma poliitilise tegevuse lõpetamisest ja astus Rahvuslik-Demokraatlikust Liidust välja. |
Ta osales [[Venemaa 2004. aasta presidendivalimised|2004. aasta Venemaa presidendivalimistel]], kus saavutas 4. tulemuse 3,9%-ga. [[2004]] asutas ta partei [[Meie Valik]], mis [[2005]] astus liikumise [[Rahvuslik-Demokraatlik Liit]] koosseisu. [[2006]] asutas ta selle liikumise raames regioonidevahelise sotsiaalse solidaarsuse ühiskondliku [[fond]]i "Meie Valik". [[2008]]. aasta mais teatas ta oma poliitilise tegevuse lõpetamisest ja astus Rahvuslik-Demokraatlikust Liidust välja. |
||
| 24. rida: | 24. rida: | ||
== Välislingid == |
== Välislingid == |
||
{{commonscat}} |
{{commonscat}} |
||
*http://www.hakamada.ru/ |
*[http://www.hakamada.ru/ Koduleht] |
||
{{DEFAULTSORT:Hakamada, Irina}} |
{{DEFAULTSORT:Hakamada, Irina}} |
||
Redaktsioon: 10. jaanuar 2010, kell 21:39
Irina Hakamada (sündinud 13. aprillil 1955) on Venemaa poliitik.
Tema isa oli jaapani kommunist Mutsuo Hakamada, kes põgenes Teise Maailmasõja ajal Nõukogude Liitu. Ema on venelane, töötas kooliõpetajana. Vend Sigeki Hakamada on sovetoloog, Tōkyō ülikooli professor Aoyamas.
Hakamada lõpetas Moskvas Patrice Lumumba nimelise Rahvaste Sõpruse Ülikooli majandusteaduskonna. Ta kaitses Mihhail Lomonossovi nimelises Moskva Riikliku Ülikooli majandusteaduskonnas kandidaadikraadi. 1983 sai ta poliitökonoomias dotsendiks.
Aastal 1980 sai temast VNFSV Plaanikomitee Teadusliku Uurimise Instituudi nooremteadur. 1984–1989 kuulus ta NLKP-sse. Kuni 1990. aastate alguseni tegeles ta õppe- ja teadustegevusega.
1992 asutas ta Majandusvabaduse Partei ja sai selle peasekretäriks, kuni sellest ametist 1994 loobus. 1993 ja 1995 valiti ta Riigiduumasse. 1997 nimetati ta Venemaa Föderatsiooni väikeettevõtluse toetamise ja arendamise riikliku komitee esimeheks. Ta oli ka Venemaa majandusreformi komisjoni liige ning SRÜ riikide väikeettevõtluse toetamise ja arendamise konsultatiivse nõukogu esimees.
1999 valiti ta kolmandat korda Riigiduumasse. 2000–2003 oli ta Riigiduuma asespiiker. Ta oli ka Riigiduuma eelarve- ja maksukomitee liige ning investorite õiguste kaitse komisjoni esimees.
Ta oli üks 2001 asutatud Paremjõudude Liidu kaasesimeestest, kuid 2003 ei suutnud ta Riigiduumasse pääseda.
Ta osales 2004. aasta Venemaa presidendivalimistel, kus saavutas 4. tulemuse 3,9%-ga. 2004 asutas ta partei Meie Valik, mis 2005 astus liikumise Rahvuslik-Demokraatlik Liit koosseisu. 2006 asutas ta selle liikumise raames regioonidevahelise sotsiaalse solidaarsuse ühiskondliku fondi "Meie Valik". 2008. aasta mais teatas ta oma poliitilise tegevuse lõpetamisest ja astus Rahvuslik-Demokraatlikust Liidust välja.
Sotsioloogilise küsitluse põhjal valiti ta 1997–1999 ja 2001–2005 Venemaa aasta naise kandidaadiks. 1999 ja 2002 võitis ta konkursi ja tunnistati Venemaa aasta naiseks.
Tänapäeval on Hakamada pühendunud raamatute kirjutamisele. 2006 ilmus tema esikteos "Seks suures poliitikas", millel oli suur lugejamenu ja tohutu ühiskondlik tagasiside. Sellele järgnesid "Armastus. Mängust väljas: ühe poliitilise enesetapu lugu" (2007) ja "Edu suures linnas" (2008).
Ta on abielus Vladimir Jevgenjevitš Sirotninskiga. Neil on kaks last.
Välislingid
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Irina Hakamada |