Irina Hakamada: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 9. jaanuar 2010, kell 20:05

Irina Hakamada (sündinud 13. aprillil 1955) on Venemaa poliitik.

Tema isa oli jaapani kommunist Mutsuo Hakamada, kes põgenes Teise Maailmasõja ajal Nõukogude Liitu. Ema on venelane, töötas kooliõpetajana. Vend Sigeki Hakamada on sovetoloog, Tokio ülikooli professor Aoyamas.

Hakamada lõpetas Moskvas Patrice Lumumba nimelise Rahvaste Sõpruse Ülikooli majandusteaduskonna. Ta kaitses Mihhail Lomonossovi nimelises Moskva Riikliku Ülikooli majandusteaduskonnas kandidaadikraadi. 1983 sai ta poliitökonoomias dotsendiks.

1980 sai temast VNFSV Gosplani Teadusliku Uurimise Instituudi nooremkaastööline. 1984–1989 kuulus ta NLKP-sse. Kuni 1990. aastate alguseni tegeles ta õppe- ja teadustegevusega.

1992 asutas ta Majandusvabaduse Partei ja sai selle peasekretäriks, kuni sellest ametist 1994 loobus. 1993 ja 1995 valiti ta Riigiduumasse. 1997 nimetati ta Venemaa Föderatsiooni väikeettevõtluse toetamise ja arendamise riikliku komitee esimeheks. Ta oli ka Venemaa majandusreformi komisjoni liige ning SRÜ riikide väikeettevõtluse toetamise ja arendamise konsultatiivse nõukogu esimees.

1999 valiti ta kolmandat korda Riigiduumasse. 2000–2003 oli ta riigiduuma asespiiker. Ta oli ka Riigiduuma eelarve- ja maksukomitee liige ning investoride õiguste kaitse komisjoni esimees.

Ta oli üks 2001 asutatud Paremjõudude Liidu kaasesimeestest, kuid 2003 ei suutnud ta riigiduumasse pääseda.

Ta osales 2004. aasta Venemaa presidendivalimistel, kus saavutas 4. tulemuse 3,9%-ga. 2004 asutas ta partei Meie Valik, mis 2005 astus liikumise Rahvuslik-Demokraatlik Liit koosseisu. 2006 asutas ta selle liikumise raames regioonidevahelise sotsiaalse solidaarsuse ühiskondliku fondi "Meie Valik". 2008. aasta mais teatas ta oma poliitilise tegevuse lõpetamisest ja astus Rahvuslik-Demokraatlikust Liidust välja.

Sotsioloogilise küsitluse põhjal valiti ta 1997–1999 ja 2001–2005 Venemaa aasta naise kandidaadiks. 1999 ja 2002 võitis ta konkursi ja tunnistati Venemaa aasta naiseks.

Tänapäeval on Hakamada pühendunud raamatute kirjutamisele. 2006 ilmus tema esikteos "Seks suures poliitikas", millel oli suur lugejamenu ja tohutu ühiskondlik tagasiside. Sellele järgnesid "Armastus. Mängust väljas: ühe poliitilise enesetapu lugu" (2007) ja "Edu suures linnas" (2008).

Ta on abielus Vladimir Jevgenjevitš Sirotninskiga. Neil on kaks last.

Välislingid

http://www.hakamada.ru/

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-[[Pilt:Irina Hakamada1.jpg|thumb]]
+[[Pilt:Irina Hakamada1.jpg|thumb|Irina Hakamada (2008)]]
 '''Irina Hakamada''' (sündinud [[13. aprill]]il [[1955]]) on [[Venemaa]] poliitik.
-Tema isa oli jaapani kommunist, kes põgenes [[1938]]. aastal Nõukogude Liitu.
+Tema isa oli jaapani kommunist Mutsuo Hakamada, kes põgenes [[Teine Maailomasõda|Teise Maailmasõja]] ajal [[Nõukogude Liit]]u. Ema on venelane, töötas kooliõpetajana. Vend Sigeki Hakamada on [[sovetoloog]], [[Tokio ülikool]]i professor [[Aoyama]]s.
+Hakamada lõpetas Moskvas Patrice Lumumba nimelise Rahvaste Sõpruse Ülikooli majandusteaduskonna. Ta kaitses Mihhail Lomonossovi nimelises [[Moskva Riiklik Ülikool|Moskva Riikliku Ülikooli]] majandusteaduskonnas [[kandidaadikraad]]i. [[1983]] sai ta [[poliitökonoomia]]s [[dotsent|dotsendiks]].
-Hakamada õppis rahvusvahelist majandust Moskvas Patrice Lumumba rahvaste sõpruse ülikoolis.
+[[1980]] sai temast [[VNFSV]] [[Gosplan]]i Teadusliku Uurimise Instituudi nooremkaastööline. [[1984]]–[[1989]] kuulus ta [[NLKP]]-sse. Kuni [[1990. aastad|1990. aastate]] alguseni tegeles ta õppe- ja teadustegevusega.
-Ta valiti [[Riigiduuma]]sse 1993, 1995 ja aastateks 2000–2003. Ta oli üks 2001. aastal asutatud [[Paremjõudude Liit|Paremjõudude Liidu]] kaasesimeestest. Ta osales [[Venemaa 2004. aasta presidendivalimised|2004. aasta Venemaa presidendivalimistel]], kus saavutas 4. tulemuse 3,9 %-ga. 2004 asutas partei Meie Valik (Наш выбор).
+[[1992]] asutas ta [[Majandusvabaduse Partei]] ja sai selle peasekretäriks, kuni sellest ametist [[1994]] loobus. [[1993]] ja [[1995]] valiti ta [[Riigiduuma]]sse. [[1997]] nimetati ta [[Venemaa Föderatsioon]]i [[väikeettevõtlus]]e toetamise ja arendamise riikliku komitee esimeheks. Ta oli ka [[Venemaa]] majandusreformi komisjoni liige ning [[SRÜ]] riikide väikeettevõtluse toetamise ja arendamise konsultatiivse nõukogu esimees.
+[[1999]] valiti ta kolmandat korda Riigiduumasse. [[2000]]–[[2003]] oli ta riigiduuma ase[[spiiker]]. Ta oli ka Riigiduuma [[eelarve]]- ja maksukomitee liige ning [[investor]]ide õiguste kaitse komisjoni esimees.
+Ta oli üks [[2001]] asutatud [[Paremjõudude Liit|Paremjõudude Liidu]] kaasesimeestest, kuid 2003 ei suutnud ta riigiduumasse pääseda.
+Ta osales [[Venemaa 2004. aasta presidendivalimised|2004. aasta Venemaa presidendivalimistel]], kus saavutas 4. tulemuse 3,9%-ga. [[2004]] asutas ta partei [[Meie Valik]], mis [[2005]] astus liikumise [[Rahvuslik-Demokraatlik Liit]] koosseisu. [[2006]] asutas ta selle liikumise raames regioonidevahelise sotsiaalse solidaarsuse ühiskondliku [[fond]]i "Meie Valik". [[2008]]. aasta mais teatas ta oma poliitilise tegevuse lõpetamisest ja astus Rahvuslik-Demokraatlikust Liidust välja.
+Sotsioloogilise küsitluse põhjal valiti ta 1997–1999 ja 2001–2005 Venemaa aasta naise kandidaadiks. 1999 ja [[2002]] võitis ta konkursi ja tunnistati Venemaa aasta naiseks.
+Tänapäeval on Hakamada pühendunud [[raamat]]ute kirjutamisele. 2006 ilmus tema esikteos "Seks suures poliitikas", millel oli suur lugejamenu ja tohutu ühiskondlik tagasiside. Sellele järgnesid "Armastus. Mängust väljas: ühe poliitilise enesetapu lugu" ([[2007]]) ja "Edu suures linnas" (2008).
+Ta on abielus Vladimir Jevgenjevitš Sirotninskiga. Neil on kaks last.
 == Välislingid ==
-{{commonscat|Irina Hakamada}}
+{{commonscat}}
 *http://www.hakamada.ru/