Madalmaade Kuningriigi statuut

Madalmaade Kuningriigi statuut (Statuut voor het Koninkrijk der Nederlanden) on seadusandlik akt, mis sätestab Madalmaade Kuningriigi ülesehituse ning Kuningriiki kuuluvate maade vahelised suhted.

Ajalugu

Teise maailmasõja tõttu sugenes uus suhtumine Madalmaade Kuningriigisse ja kolnialismisse 1939. aasta eelsel kujul. Suriname ja Hollandi Antillid olid tol ajal ainsad "Hollandi" alad, mis olid okupeerimata. Üle poole liitlaste lennukikütusest tuli Curaçao ja Aruba naftatöötlemistehastest. Kuninganna Wilhelmina teatas juba 1942 Radio Oranje kaudu, et ülemeremaadele antakse rohkem iseseisvust. Hollandi Indiale sellest ei piisanud ja seal kuulutati 1945 ühepoolselt välja sõltumatus. Aastal 1949 kandis Holland lõpuks suveräänsuse üle Indoneesia Vabariigile.

Aastal 1948 algasid läbirääkimised Suriname ja Hollandi Antillidega. Aastal 1954 valmis Madalmaade Kuningriigi statuut. 15. detsembril 1954 kuulutas kuninganna Juliana Statuudi Ridderzaalis pidulikult välja. Selle sündmuse aastapäeva tähistatakse seetõttu iga aasta 15. detsembril Kuningriigi päevana (Koninkrijksdag).

Kolooniad Hollandi Uus-Guinea, Suriname ja Hollandi Antillid said kohalikes asjades ulatusliku omavalitsuse. Kuningriigi ühised asjad otsustatakse ühises arutelus. Statuut jäi jõusse ka pärast Hollandi Uus-Guinea saamist Kuningriigist sõltumatuks.

Esimene muudatus tehti statuudis 1975. Joop den Uyli valitsus otsustas kolooniatest loobuda. Alates 1975. aasta algusest said Hollandist ja Hollandi Antillidest eraldi maad Kuningriigi sees. Hollandi Uus-Guinea oli juba lahkunud, Suriname sai täiesti sõltumatuks (3 miljoni kuldna suuruse väljaostusumma eest). Iga maa peale Hollandi, kus kuningas ise resideerib, sai kuningat esindava kuberneri. Iga maa sai täiesti omaette valitsuse ja kõik maad peale Hollandi saatsid Hollandisse oma valitsuse esindajana volitatud ministri, kes osaleb arutelus Kuningriigi asjade üle (Statuudi parandused, Hollandi põhiseaduse parandused, mis puudutavad Kuningriigi asju, ja Kuningriigi seadused (rijkswet)).

Järgmised muudatused tulid üksteise järel 1985. Aruba avaldas soovi saada sõltumatus. Üleminekuperioodiks sai Aruba omaette maa staatuse (status aparte) Kuningriigi sees. Statuudi uues tekstis mainitakse, et tegemist on ettevalmistusega Aruba sõltumatuseks.

Seni viimased muudatused tehti 1994 ja 1998. Mõningate tehnilist laadi asjade kõrval oli märkimisväärne see, et uus tekst ei maini Aruba tulevast sõltumatust. Asi oli nähtavasti selles, et Aruba majandus oli nii halvas seisus, et liitu Hollandiga polnud võimalik katkestada (Statuut kohustab maid vajaduse korral üksteisele majanduslikku abi osutama).

2002. aasta Generaalstaatide Teise Koja valimiste kampaania ajal 2001 ja 2002 tõstatas ] Pim Fortuyn küsimuse "illegaalselt Hollandis viibivatest antill-lastest" (kuigi Statuut lubab antill-lastel igal ajal Hollandis olla) ning "Aruba staatuse muutmisest Hollandi vallaks" (mida Holland ei saa ühepoolselt teha, sest see nõuab kõikide Kuningriigi maade nõusolekut).