Sõnajalgtaimed: erinevus redaktsioonide vahel
P pisut par |
P robot lisas: bs, cv, ga, hi, io, ko, mk, nn, se, sl, th kustutas: gl |
||
| 42. rida: | 42. rida: | ||
[[gn:Chachĩ]] |
[[gn:Chachĩ]] |
||
[[id:Tumbuhan paku]] |
[[id:Tumbuhan paku]] |
||
[[bs:Paprat]] |
|||
[[bg:Папратовидни]] |
[[bg:Папратовидни]] |
||
[[ca:Falguera]] |
[[ca:Falguera]] |
||
[[cv:Упа курăк йышĕ]] |
|||
[[cs:Kapraďorosty]] |
[[cs:Kapraďorosty]] |
||
[[cy:Rhedynen]] |
[[cy:Rhedynen]] |
||
| 53. rida: | 55. rida: | ||
[[eo:Filiko]] |
[[eo:Filiko]] |
||
[[fr:Filicophyta]] |
[[fr:Filicophyta]] |
||
[[ |
[[ga:Pteridophyta]] |
||
[[ko:양치식물]] |
|||
[[hi:टेरिडोफाइटा]] |
|||
[[io:Filiko]] |
|||
[[it:Pteridophyta]] |
[[it:Pteridophyta]] |
||
[[he:שרכאים]] |
[[he:שרכאים]] |
||
| 59. rida: | 64. rida: | ||
[[lt:Papartūnai]] |
[[lt:Papartūnai]] |
||
[[hu:Harasztok]] |
[[hu:Harasztok]] |
||
[[mk:Папрат]] |
|||
[[nl:Varens]] |
[[nl:Varens]] |
||
[[nds-nl:Adderblad]] |
[[nds-nl:Adderblad]] |
||
[[ja:シダ植物門]] |
[[ja:シダ植物門]] |
||
[[no:Bregner]] |
[[no:Bregner]] |
||
[[nn:Bregnar]] |
|||
[[pl:Paprotniki]] |
[[pl:Paprotniki]] |
||
[[pt:Samambaia]] |
[[pt:Samambaia]] |
||
| 68. rida: | 75. rida: | ||
[[qu:Raki-raki]] |
[[qu:Raki-raki]] |
||
[[ru:Папоротниковидные]] |
[[ru:Папоротниковидные]] |
||
[[se:Gáiskešattut]] |
|||
[[sl:Praprotnice]] |
|||
[[sr:Папрати]] |
[[sr:Папрати]] |
||
[[fi:Saniaiset]] |
[[fi:Saniaiset]] |
||
| 73. rida: | 82. rida: | ||
[[tl:Pako]] |
[[tl:Pako]] |
||
[[ta:பன்னம்]] |
[[ta:பன்னம்]] |
||
[[th:เฟิร์น]] |
|||
[[uk:Папороть]] |
[[uk:Папороть]] |
||
[[wa:Fetchire]] |
[[wa:Fetchire]] |
||
Redaktsioon: 7. jaanuar 2010, kell 17:33
| Sõnajalgtaimed | |
|---|---|
| Taksonoomia |
Sõnajalgtaimed ehk pteridofüüdid ehk tüvendeostaimed (Pteridophyta ehk Filicophyta) on soontaimede hõimkond, kuhu kuulub umbes 20 000 liiki. Taksoni sünonüümina on kasutatud ka Polypodiophyta, kui seda käsitletakse alamhõimkonnana. Teadust, mis uurib sõnajalgu, nimetatakse pteridoloogiaks, vastavat eriteadlast aga pteridoloogiks.
Eestis kasvab pärismaisena 47 liiki sõnajalgtaimi.
Sõnajalgtaimede klassifitseerimisel on tõsiseks raskuseks varjatud liigid. Varjatud liik on väliselt väga sarnane mõnele teisele liigile, kuid erineb sellest geneetiliselt, nii et omavaheline ristumine on võimatu. Mõnikord on selleks mingi liigi diploidne ja tetraploidne vorm. Paljudel juhtudel tuleb niisuguses olukorras määrata uus liik. Tõenäoliselt on veel palju varjatud sõnajalaliike avastamata ja määramata.
Sõnajalgtaimed ilmusid kivististesse varases karbonis. Triiasest on teada juba palju tänapäevaseid perekondi. Hiliskriidis toimus nii-öelda suur sõnajalaplahvatus: sõnajalgtaimed mitmekesistusid oluliselt ja tekkisid paljud tänapäeva perekonnad. Suur osa fossiilsetest kütustest, näiteks põlevkivist, koosneb keskaegkonna sõnajalgtaimede jäänustest.
Sõnajalad võtavad endasse pinnases olevaid raskemetalle ja mürkaineid, eriti arseeni. Sel põhjusel kasutatakse sõnajalgu pinnase puhastamiseks. Moskiitosõnajalg seondab õhust lämmastikku, mida seejärel teised taimed saavad kasutada; sel põhjusel kasutatakse moskiitosõnajalga põllumajanduses.
Sõnajalgu kasutatakse vahel meditsiinis haavade raviks ja puhastamiseks. Sitketest sõnajalgadest saab häid sidemeid. Kui sõnajalalehe alapoolega hõõruda kõrvenõgese kõrvetusejälgi, siis kaob kõrvetus ära.
Paljude rahvaste mütoloogias toob sõnajalaõie leidmine suurt õnne. Tegelikult ei kuulu sõnajalad õistaimede hulka ega õitse iialgi.
Inglismaal olid Victoria ajastul sõnajalad väga populaarsed: niihästi nende kollektsioneerimine kui kujutamine kunstis, sealhulgas keraamikas, klaasis, metallis, tekstiilis, skulptuuris jne. Piltlikult öeldi, et sõnajalgu kohtab seal kõikjal alates ristimiskingitustest kuni hauakivide kujunduseni. Sõnajalgade siseruumides kasvatamise mood viis Wardi kasti leiutamiseni. See kast oli klaasist anum, mis ei lasknud sisse välisõhku ja säilitas endas vajaliku niiskuse. Wardi kastis transporditi taimi.