Lumikate: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati 213.35.243.202 (arutelu) muudatus ning pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Geonarva |
Resümee puudub |
||
| 12. rida: | 12. rida: | ||
* püsivaks lumikatteks, mis säilitatakse kogu talve jooksul või sulab osaliselt sulailma jooksul. |
* püsivaks lumikatteks, mis säilitatakse kogu talve jooksul või sulab osaliselt sulailma jooksul. |
||
[[Eesti]]s kõige paksem |
[[Eesti]]s kõige paksem lumikate (97 cm) mõõdeti 1924. aastal [[Virumaa]]l [[Pagari]]l <ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06189814 Sajandi lumerekordist on Tallinnas puudu kaks sentimeetrit] uudised.err.ee, 02.01.2010</ref>, ka 68 cm mõõdeti 1968. aastal [[Jõhvi]]s.<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06189698 Tallinnas sündis detsembri lumerekord] uudised.err.ee, 31.12.2009</ref> |
||
==Viited== |
==Viited== |
||
{{viited}} |
{{viited}} |
||
[[Kategooria:Lumi]] |
[[Kategooria:Lumi]] |
||
Redaktsioon: 3. jaanuar 2010, kell 15:28
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Lumikate on lume kiht maapinnal, mis tekib lumesadu ja lumetormide tagajärjel.
Lumikattele on iseloomulik väike tihedus, mis aja jooksul kasvab eriti kevadel ja sulailmas. Uue lumikatte albeedo on 70-90%, vana osaliselt sulatud lumikatte albeedo on 30-40%.
Lumikate peegeldub tugevasti päikesekiirgust ja kaitseb mulda ülekülmumisest ning taliviljaorast kärbumist. Ta mõjutab kliimale, pinnamoele, jõgede ja liustikke toitumisele, mullaprotsessidele, taimede ja loomade elule.
Lumikate jaotatakse:
- ajutiseks lumikatteks, mis sulab ära mitu tundi või päeva jooksul tekkimise pärast;
- püsivaks lumikatteks, mis säilitatakse kogu talve jooksul või sulab osaliselt sulailma jooksul.
Eestis kõige paksem lumikate (97 cm) mõõdeti 1924. aastal Virumaal Pagaril [1], ka 68 cm mõõdeti 1968. aastal Jõhvis.[2]
Viited
- ↑ Sajandi lumerekordist on Tallinnas puudu kaks sentimeetrit uudised.err.ee, 02.01.2010
- ↑ Tallinnas sündis detsembri lumerekord uudised.err.ee, 31.12.2009