Magnetresonantstomograafia: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Idioma-bot (arutelu | kaastöö)
P robot lisas: lt, uk muutis: ar, ca, es, eu, id
SilvonenBot (arutelu | kaastöö)
57. rida: 57. rida:
[[sk:Zobrazovanie magnetickou rezonanciou]]
[[sk:Zobrazovanie magnetickou rezonanciou]]
[[sl:Slikanje z magnetno resonanco]]
[[sl:Slikanje z magnetno resonanco]]
[[sr:Магнетна резонантна томографија]]
[[fi:Magneettikuvaus]]
[[fi:Magneettikuvaus]]
[[sv:Magnetisk resonanstomografi]]
[[sv:Magnetisk resonanstomografi]]

Redaktsioon: 1. jaanuar 2010, kell 12:51

Meditsiiniline magnetresonantstomograaf

Magnetresonantstomograafia (MRT) (inglise keeles magnetic resonance imaging; lühend MRI) on meetod kujutiste tekitamiseks elusate organismide läbipaistmatute elundite sisemusest ning vee hulga kindlakstegemiseks geoloogilistes struktuurides. Seda kasutatakse põhiliselt eluskudede patoloogiliste või füsioloogiliste muutuste visualiseerimiseks ning selleks, et hinnata näiteks kivimite läbilaskvust süsivesinike suhtes.

Kõigepealt tekib magnetresonantstomograafi magneti tekitatud tugevas püsimagnetväljas koe molekulide aatomituumade spinnide orintatsioonide tasakaaluolek. Siis rakendatakse püsimagnetväljaga risti olevas tasandis raadiosagedusega impulsse, mis muudavad osa vesinikutuumade spinnide orientatsiooni ja toimub nn ergastus. Siis lõpetatakse ergastusimpulsside andmine ja tuumad relakseeruvad tagasi algsesse tasakaalulisse olekusse, mille käigus kiirgavad nad aga raadiosagedusliku energiat, mida võtavad vastu patsiendi ümber mähitud poolid. Need signaalid registreeritakse ning andmeid töötleb arvuti, mis genereerib koe kujutise. Nõnda saab uuritavast koest detailse nähtava kujutise. Kliinilises praktikas kasutatakse MRT-d patoloogilise koe (näiteks ajukasvaja) eristamiseks normaalsest koest.

Tuumamagnetresonantsspektroskoopiat, mis põhineb osaliselt sarnasel metoodikal ja on ajalooliselt magnetresonantstomograafia meetodite aluseks, kasutatakse laialdaselt ainete struktuuri uurimiseks. Selle meetodi arendamise eest sai šveitslane Richard Ernst 1991 Nobeli füüsikaauhinna ja šveitslane Kurt Wüthrich 2002 Nobeli keemiaauhinna.

1960. aastatel tekkisid ideed uue meetodi kasutamiseks meditsiinis. Aastal 1977 tehti esimene MRT-pilt inimkehast. Tuumamagnetresonantsspektroskoopiast eraldus omaette valdkonnana magnetresonantstomograafia.

2003. aasta lõpu seisuga oli maailmas kasutusel umbes 22 000 MRT-aparaati. Aastal 2003 tehti maailmas umbes 60 miljonit MRT-uuringut. Uuringu maksumus on umbes 500 eurot, nii et uuringuid tehti umbes 30 miljardi euro eest.

Magnetresonantsspektroskoopia annab kudedest tunduvalt detailsema pildi kui röntgenograafia.

Röntgenpilt käest. Selgelt on näha luud, kuid pehmed koed (lihased, kõõlused) on hägused.
MRT pilt põlvest. Selgelt on eristatavad ka pehmed koed.
MRT pilt peast

Mall:Link FA Mall:Link FA Mall:Link FA