Viiesendine münt: erinevus redaktsioonide vahel

{{{nimiväärtus}}}
	({{{maa}}})

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 28. detsember 2009, kell 12:21

See artikkel räägib 1992. aastal kasutusele võetud mündist; 1931. aasta mündi kohta vaata artiklit Viiesendine münt (1931)

5-sendine münt on väikseima nimiväärtusega rahamärk, mis 1992. aasta rahareformiga kasutusele võeti.

Inflatsioonist tuleneva nõudluse vähenemise tõttu 5-sendiseid münte pärast 1997. aastat juurde ei vermita (Eesti Panga Nõukogu otsus nr.1-3, 09.01.1996). Ringluses olevad mündid on endiselt seaduslikud maksevahendid, ja kauplused ei saa keelduda nende vastuvõtmisest, kuid vastavalt 5. aprillist 2004 jõustunud Kaubandustegevuse seadusele (RTI, 10.03.2004, 12, 78) ei pea müüjad viiesendiseid enam tagasi andma (tasumisele kuuluv summa ümardatakse 10 sendi täpsuseks).

Kuldkollane münt kaalub 1,29 grammi, selle läbimõõt on 1,595 sentimeetrit, paksus 0,8 millimeetrit ning selle serv on sile.

Mündi esiküljel on sõnad "EESTI VABARIIK" ning nimiväärtus "5 senti".

Mündi tagaküljel on kolm lõvi ning vermimise aasta.

Viiesendiseid münte vermiti aastatel 1991, 1992 ja 1995. Ainus erinevus müntidel on aastaarv.

@@ 26. rida: / 26. rida: @@
 __TOC__
-[[Inflatsioon]]ist tuleneva nõudluse vähenemise tõttu 5-sendiseid münte pärast [[1995]]. aastat juurde ei vermita ([http://www.eestipank.info/pub/et/dokumendid/dokumendid/oigusaktid/otsuste_register/_21.html?objId=372434&metadata=yes&content=yes Eesti Panga Nõukogu otsus nr.1-3, 09.01.1996]). Ringluses olevad mündid on endiselt seaduslikud maksevahendid, ja kauplused ei saa keelduda nende vastuvõtmisest, kuid vastavalt [[5. aprill]]ist [[2004]] jõustunud [https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=715219 Kaubandustegevuse seadusele (RTI, 10.03.2004, 12, 78)] ei pea müüjad viiesendiseid enam tagasi andma (tasumisele kuuluv summa ümardatakse [[Kümnesendine münt|10 sendi]] täpsuseks).
+[[Inflatsioon]]ist tuleneva nõudluse vähenemise tõttu 5-sendiseid münte pärast [[1997]]. aastat juurde ei vermita ([http://www.eestipank.info/pub/et/dokumendid/dokumendid/oigusaktid/otsuste_register/_21.html?objId=372434&metadata=yes&content=yes Eesti Panga Nõukogu otsus nr.1-3, 09.01.1996]). Ringluses olevad mündid on endiselt seaduslikud maksevahendid, ja kauplused ei saa keelduda nende vastuvõtmisest, kuid vastavalt [[5. aprill]]ist [[2004]] jõustunud [https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=715219 Kaubandustegevuse seadusele (RTI, 10.03.2004, 12, 78)] ei pea müüjad viiesendiseid enam tagasi andma (tasumisele kuuluv summa ümardatakse [[Kümnesendine münt|10 sendi]] täpsuseks).
 ==Kujundus==

v r Eesti Vabariigi mündid
Euro	Eesti euromündid
Eesti kroon 1992–2011	5 senti \| 10 senti \| 20 senti \| 50 senti \| 1 kroon (hõbedane, kuldne, EV 90) \| 5 krooni (1993, 1994)
Eesti kroon 1928–1940	1 sent (1929, 1939) \| 2 senti \| 5 senti \| 10 senti \| 20 senti \| 25 senti \| 50 senti \| 1 kroon (1933, 1934) \| 2 krooni (1930, 1932)
Eesti mark	1 mark (1922, 1924, 1926) \| 3 marka (1922, 1925, 1926) \| 5 marka (1922, 1924, 1926) \| 10 marka (1925, 1926)