Stefan Batory: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Xqbot (arutelu | kaastöö)
P robot muutis: pt:Estêvão Báthory
SieBot (arutelu | kaastöö)
54. rida: 54. rida:
[[vi:Stefan Batory của Ba Lan]]
[[vi:Stefan Batory của Ba Lan]]
[[uk:Стефан Баторій]]
[[uk:Стефан Баторій]]
[[zh:斯特凡·巴托里]]

Redaktsioon: 25. detsember 2009, kell 14:24

Stefan Bátory. Martin Koberi maal (1583).

Stefan Bátory, Stefan Bathory või Stephan Batory (ungaripäraselt István Báthory; 27. september 1533 Somlyo12. detsember 1586 Grodno) oli 15711576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Poola (Rzeczpospolita) kuningas.

Tema isa, Stefan VIII Bathory, oli Ungari aadlik, kes oli Transilvaania vojevood alates 1529 kuni oma surmani 1534.

Stefan Batory sai tuntuks oskusliku diplomaadina. Ta kaitses Ungari kuninga János Zsigmondi õigust troonile. Sellega tõmbas ta enda peale keiser Maximilian II viha, kes János Zsigmondit kukuktada püüdis, ja Maximilian hoidis Stefanit kaks aastat vangis.

1570 kukutas Maximilian János Zsigmondi ja määras ta Transilvaania vojevoodiks. János Zsigmond suri järgmisel aastal pärijateta, kuid määras enne surma oma järeltulijaks oma laekuri Gáspár Bekesi. Transilvaania aadlikele see eriti ei meeldinud ja nad valisid uueks vojevoodiks Stefan Batory. See põhjustas Bekesi ja Batory vahel kodusõja, kus Bekes lüüa sai ja põgenes Viini, kus sõlmis endise vaenlase Maximilianiga Batory vastu liidu.

1572 suri Poola kuningas Sigismund II August, kelle pärija oli Jagelloonide dünastia viimane liige, Sigismund Augusti õde Anna Jagiellonka. Poola kuningaks valiti Prantsusmaa kroonprints Henri. Henri ja Anna pidid abielluma, kuid Henri ei tahtnud endast 18 aastat vanemat naist ega abiellunud temaga. Mais 1574 suri Henri vend Charles IX ja Henri sai kuningaks, mispeale ta põgenes Poolast Prantsusmaale ja jättis trooni vabaks.

Kõigepealt püüdis Poola seim 12. detsembril 1575 uueks kuningaks valida Maximilian II-t, kuid šlahta ähvardas ülestõusuga, kui vägeva naaberriigi kuningas Poola kuningaks valitakse. Sellepärast valiti uueks Poola kuningaks Stefan Batory, kes oli Annast 10 aastat noorem. Nad abiellusid 1. mail 1576, kuid sellest abielust ei sündinud lapsi, sest Anna oli juba sellest east väljas.

Uueks Transilvaania vojevoodiks valiti Stefan Batory 3 aastat vanem vend Kristóf. Gáspár Bekes alustas tema vastu kohe ülestõusu, kuid sai taas lüüa. Hiljem teenis Bekes ustavalt Stefan Batoryt, kuni 1580 Grodnos suri. Ka temal polnud pärijaid.

Stefan võitles Poola trooni pärast keiser Maximilian II-ga ja kindlustas kuningatiitli alles pärast viimase surma 12. oktoobril 1576. Ta oli edukas sõjamees ja sundis venelased Liivimaalt taanduma. Jam Zapolski vaherahuga sai Stefan enda kätte kogu Vana-Liivimaa lõunaosa, millest hiljem kujunes Liivimaa kubermang.

Kirjandus

  • Lengnich, Gottfried (1724). Geschichte der Preußischen Lande (t. 3)/ Königlich Polnischen Antheils, Seit dem Ableben Sigismundi Augusti Bis auf den Todt Königes Stephani. Danzig: Gedruckt bey E. E. Raths und des Gymnasii Buchdrucker seel. Johann Daniel Stollens nachgelassenen Wittwe. Durch Thomas Johann Schreiber, Factor. Lk lk. 195-. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)
Eelnev
János II Zapolya
Transilvaania vürst
15711576
Järgnev
Christofer Bathory
Eelnev
Henryk Walezy
Poola kuningas
15761586
Järgnev
Zygmunt III Waza