Suurtükk: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 24. detsember 2009, kell 20:22

Suurtükk on mürskudega tulistav vint- või sileraudne tulirelv kaliibriga vähemalt 20 mm.

Ajaloost

Enne suurtükkide kasutuselevõttu täitsid raskerelvade ülesannet heitemasinad ja katapuldid. Esimene püssirohul töötav suurtükk võeti kasutusele 1348. a Rudelsburgi juures. 15. sajandil leiutati lafett ja asetati suurtükid ratastele. 19. sajandil leiutati Šveitsis heitelaengute süsteem ja Saksamaal tagantlaetav suurtükk. Samuti võeti kasutusele vintsooned rauas. Seoses raudtee arenguga hakati suurtükke paigutama raudteeplatvormidele. 20. sajandi alguseks leiutati taandurmehhanism. 1. maailmasõja ajal võeti peamiselt prantslaste eestvõttel alates 1917 kasutusele esimesed liikursuurtükid. Kergemaid suurtükke paigutati ka veoautodele.

Suurtükkide jagunemine

Varasemal ajal erinesid suurtükid teineteisest mitme tunnuse järgi, tänapäeval on liigid teineteisele lähenenud.

Tänapäeva suurtükid jagunevad liigilt:

kahuriteks ja
haubitsateks.

Üks oluline suurtükiliik on olnud mortiir ning varasemalt ka falkonett.

Nõukogude suurtükiväes on eristatud ka kahur-haubitsat - näiteks Nõukogude 152mm suurtükil ML-20 oli mõlema liigi omadusi.

Suurtükid jagunevad:

Kaliibrilt:

kergeteks - 20–125 mm,
keskmisteks - 127–155 mm,
rasketeks - 175 mm ja enam.

Laadimis- ja tulistamissüsteemilt:

manuaalseteks (tagantlaetavad, varem ka eestlaetavad),
poolautomaatseteks ja
automaatseteks.

Mobiilsuselt:

välisuurtükke ehk haakes veetavaid,
liikursuurtükke ehk iseliikuvaid ja
statsionaarsuurtükke ehk kindlusesuurtükke.

Raua sisepinnalt:

vintraudseteks,
sileraudseteks

Vastavalt laengukambri tahapoole (reaktiivplahvatusele) avatusele:

tagasilöögiga- ja
tagasilöögita suurtükke ehk reaktiivsuurtükke.

Mürskude kasutuselevõtuni tulistati suurtükkidest suurtükikuulidega.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+[[Pilt:Bundesarchiv Bild 102-00282A, Westfront, Deutsche Geschützstellung.jpg|thumb|Saksa suurtükimeeskond Läänerindel 1914]]
+[[Pilt:4-14 Marines in Fallujah.jpg|thumb|USA välisuurtükimeeskond Iraagis 2004.]]
+[[Image:PzH2000.Ger.jpg|thumb|right|Moodne Saksa liikursuurtükk [[PzH 2000]]]]
 '''Suurtükk''' on [[mürsk]]udega tulistav vint- või sileraudne [[tulirelv]] kaliibriga vähemalt 20 mm.
-Tänapäeva suurtükid jagunevad [[kahur]]iteks ja [[haubits]]ateks.
+== Ajaloost ==
-Vanasti erinesid need teineteisest mitme tunnuse järgi, tänapäeval on mõlemad liigid teineteisele lähenenud. Nõukogude suurtükiväe ajaloos on eristatud ka [[kahur-haubits]]at, kuna näiteks Nõukogude 152-mm suurtükil [[ML-20]] ([[1937]]. aasta mudel) oli mõlema liigi omadusi.
+Enne suurtükkide kasutuselevõttu täitsid raskerelvade ülesannet heitemasinad ja katapuldid. Esimene püssirohul töötav suurtükk võeti kasutusele 1348. a [[Rudelsburg]]i juures. 15. sajandil leiutati [[lafett]] ja asetati suurtükid ratastele. 19. sajandil leiutati Šveitsis heitelaengute süsteem ja Saksamaal tagantlaetav suurtükk. Samuti võeti kasutusele vintsooned rauas. Seoses [[raudtee]] arenguga hakati suurtükke paigutama raudteeplatvormidele. 20. sajandi alguseks leiutati taandurmehhanism. 1. maailmasõja ajal võeti peamiselt prantslaste eestvõttel alates 1917 kasutusele esimesed liikursuurtükid. Kergemaid suurtükke paigutati ka [[veoauto]]dele.
-Varasemal ajal on üks suurtükiliik olnud [[mortiir]].
+== Suurtükkide jagunemine ==
-Kaliibri järgi jagunevad suurtükid harilikult
-*kergeteks (20–125 mm),
-*keskmisteks (127–155 mm),
-*rasketeks (175 mm ja enam).
+Varasemal ajal erinesid suurtükid teineteisest mitme tunnuse järgi, tänapäeval on liigid teineteisele lähenenud.
-Sõltuvalt laadimissüsteemist jagunevad suurtükid
-*manuaalseteks,
+Tänapäeva suurtükid jagunevad liigilt:
+* '''[[kahur]]iteks''' ja
+* '''[[haubits]]ateks'''.
+Üks oluline suurtükiliik on olnud [[mortiir]] ning varasemalt ka [[falkonett]].
+Nõukogude suurtükiväes on eristatud ka [[kahur-haubits]]at - näiteks Nõukogude 152mm suurtükil [[ML-20]] oli mõlema liigi omadusi.
+'''Suurtükid jagunevad:'''
+'''Kaliibrilt:'''
+*kergeteks - 20–125 mm,
+*keskmisteks - 127–155 mm,
+*rasketeks - 175 mm ja enam.
+'''Laadimis- ja tulistamissüsteemilt:'''
+*manuaalseteks (tagantlaetavad, varem ka eestlaetavad),
 *poolautomaatseteks ja
 *automaatseteks.
+'''Mobiilsuselt:'''
-Mobiilsuse järgi eristatakse
-*(haakes) veetavaid [[välisuurtükk]]e,
+*[[välisuurtükk]]e ehk haakes veetavaid,
-*[[liikursuurtükk]]e ja
+*[[liikursuurtükk]]e ehk iseliikuvaid ja
-*statsionaarseid ehk kindlusesuurtükke.
+*statsionaarsuurtükke ehk kindlusesuurtükke.
+'''Raua sisepinnalt:'''
+*vintraudseteks,
+*sileraudseteks
-Vastavalt laengukambri tahapoole (reaktiivplahvatusele) avatud ehitusele eristatakse tagasilöögiga ja [[tagasilöögita suurtükk]]e.
+Vastavalt '''laengukambri''' tahapoole (reaktiivplahvatusele) avatusele:
+*tagasilöögiga- ja
+*[[tagasilöögita suurtükk]]e ehk reaktiivsuurtükke.
 Mürskude kasutuselevõtuni tulistati suurtükkidest suurtükikuulidega.