Väinameri: erinevus redaktsioonide vahel
põhil. linkideks |
P 2 asja |
||
| 9. rida: | 9. rida: | ||
Madala ja väikese veeväljaga Väinamere hüdroloogilised tingimused erinevad tunduvalt saartest läände jääva mere omadest. Siin on nõrgem lainetus, suuremad veetemperatuuri aastased kõikumised, väiksem vee soolsus ja läbipaistvus ning paksem ja püsivam [[jää]]kate kui avameres. |
Madala ja väikese veeväljaga Väinamere hüdroloogilised tingimused erinevad tunduvalt saartest läände jääva mere omadest. Siin on nõrgem lainetus, suuremad veetemperatuuri aastased kõikumised, väiksem vee soolsus ja läbipaistvus ning paksem ja püsivam [[jää]]kate kui avameres. |
||
Seoses sõjasadama rajamisega [[Rohuküla|Rohukülla]] süvendati [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] eel läbi väinade kulgevaid laevateid. Need tööd olid oma mahult suurimad taolised Tsaari-[[Venemaa|Venemaal]] üldse. Suurematele laevadele on Väinameri liiga madal, |
Seoses sõjasadama rajamisega [[Rohuküla|Rohukülla]] süvendati [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] eel läbi väinade kulgevaid laevateid. Need tööd olid oma mahult suurimad taolised Tsaari-[[Venemaa|Venemaal]] üldse. Suurematele laevadele on Väinameri liiga madal, keskmine sügavus on ainult viis meetrit. Vaid [[Kesselaid|Kesselaiu]] ja Muhu vahel ulatub sügavus kuni 24 meetrini. Üle Väinamere kulgevad parvlaevaliinid, mis ühendavad suuremaid saari nii mandriga kui ka omavahel. Keerulised navigatsioonitingimused ja vahelduv maastikupilt on teinud Väinamere populaarseks purjetajate seas (vaata: [[Muhu väina regatt]]). Väinamere peamine püügikala on [[räim]], teatud tähtsust omavad veel [[ahven]] ja [[tuulehaug]]. |
||
==Välislingid== |
==Välislingid== |
||
Redaktsioon: 29. aprill 2004, kell 18:14
Väinameri on käärulise rannajoonega madal saarterikas Läänemere osa, mis paikneb Lääne-Eesti saarte (Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi) ning mandri vahel.
 |
| Jää Väinamerel päikeseloojangu ajal |
Väinamere pindala on umbes 2200 km². Saari ja mandrit eraldavad üksteisest väinad: Voosi kurk, Hari kurk, Soela väin, Väike väin ja Suur väin. Neist üle Väikese väina ehitati 1894-1896 Saaremaad ja Muhu saart ühendav 3,6 km pikkune tammtee. Läbi Väinamere idaosa, mida tunti Moonsundi nime all, kulges varem tähtis, kuid keeruline meretee Soome lahe ja Liivi lahe vahel. Selle ohtlikkusele viitab Suure väina sissepääsu juures asuva saare (nüüd Viirelaid) keskajast pärinev nimi – Paternoster (ladina keeles "meie isa").
Madala ja väikese veeväljaga Väinamere hüdroloogilised tingimused erinevad tunduvalt saartest läände jääva mere omadest. Siin on nõrgem lainetus, suuremad veetemperatuuri aastased kõikumised, väiksem vee soolsus ja läbipaistvus ning paksem ja püsivam jääkate kui avameres.
Seoses sõjasadama rajamisega Rohukülla süvendati Esimese maailmasõja eel läbi väinade kulgevaid laevateid. Need tööd olid oma mahult suurimad taolised Tsaari-Venemaal üldse. Suurematele laevadele on Väinameri liiga madal, keskmine sügavus on ainult viis meetrit. Vaid Kesselaiu ja Muhu vahel ulatub sügavus kuni 24 meetrini. Üle Väinamere kulgevad parvlaevaliinid, mis ühendavad suuremaid saari nii mandriga kui ka omavahel. Keerulised navigatsioonitingimused ja vahelduv maastikupilt on teinud Väinamere populaarseks purjetajate seas (vaata: Muhu väina regatt). Väinamere peamine püügikala on räim, teatud tähtsust omavad veel ahven ja tuulehaug.