Pääsküla

Pääsküla
Pindala	5,95 km²
Elanikke	7683 (1.05.1999)
Koordinaadid	59° 22′ N, 24° 38′ E

Praegu administratiivselt Tallinna linna Nõmme linnaosa koosseisu kuuluv Pääsküla on arvatavasti elanike arvult suurim asum Nõmmel. Põhjuseks on see, et siin paikneb palju suuri korter-elamuid.

Territoorium

Vanem osa Pääskülast, mis on tuntud kui Vana-Pääsküla, ongi tõepoolest see osa asumist, mis on varem olnud küla. See osa Pääskülast asub Pääsküla jõe vahetus läheduses.

Uuem osa asumist ulatub peamiselt kirde suunas kuni Nõmmeni. Kagusuunalist laienemist takistab Pääsküla raba. Hiljem tekkinud kirde- ja idasuunalised vahepealsed asumid kannavad omaette nimetusi - Kivimäe ja Hiiu. Siin asuvad paikkonna esimesed koolid - Kivimäe ja Hiiu põhikoolid ja Hiiu Gümnaasium. Pääsküla gümnaasium ja Muusikakool on ajalooliselt tunduvalt hilisemad.

Ajalooliselt arenes siiski Esimese maailmasõja eel kõigepelt hoopiski omaette asum Peetri suvituslinn, mille ehitajateks olid suures osas Peeter Suure merekindluse ehitusega seotud spetsialistid. Praegu on see vaadeldav kui Pääsküla laienemine kirde suunas. Just sinna lähedusse rajati Tallinn ja Paldiski vahelise raudtee kümnendale verstale Esimese maailmasõja ajal ka Peetri-nimeline raudteerongide peatus (tolleaegses kõnepruugis tõenäoliselt Petrovka), millest hiljem kujunes välja Pääsküla raudteejaam koos depooga.

Lisaks on jõe kallastele tekkinud ka Laagriks kutsutav asula, mis sisuliselt on Vana-Pääsküla loode- ja põhjasuunalise laienemise tulemus. Laagri asulat eraldab Vana-Pääskülast raudtee, millel on Laagri nime kandev rongipeatus, kuigi sisuliselt on sama hästi tegemist Vana-Pääskülaga. Oma nime on Laagri asum saanud seal I Maailmasõja ajal asunud sõjaväelaagri järgi. Oma olemuselt on Laagri asula olnud siiski põllumajandusega seotud, ja ka administratiivselt kuulub ta senini Harju maakonna Saue valla koosseisu.

Ajalugu

Ajaloolistest allikatest mainitakse esmakordselt Pääsküla Taani hindamisraamatus juba 1241. aastal. See viitab küla väga pikale ajaloole, mis on arvatavasti tublisti üle tuhande aasta. Arheoloogilisi uuringuid on Pääskülas vististi tehtud, kuid nende tulemused ei ole laiemalt teada.

Ajaloolistest ehitistest on säilinud vaid mitte väga vana üle jõe viiv võlviga kivisild.

Muud ehitised on kas hävinud või oluliselt ümber ehitatud. Siiski võis veel paar aastakümmet tagasi näha nii mõneski majas või majapidamishoones palkseina juppe või paest ja põllukivist laotud osi. Nüüdseks on needki suures osas kaetud või lammutatud.

Vanade ehitiste kaitset Nõmme linnaosa valitsus ei ole Pääskülas praktiliselt suutnud rakendada. Kivisild on arhitektuurimälestisena siiski kaitse alla võetud.

Pääsküla nimi

Ühe versiooni järgi on nimi tulnud sellest, et tegemist on jõest ülepääsemise kohaga. Algselt oli arvatavasti tegemist vaid koolmekohaga, kus teekonnalised Tallinnasse minnes või sealt tulles jõge ületasid jõest "läbi" minnes, ja nii edasi pääsesid - siit (Üle- või Läbi) Pääs(u)küla).

Teise versiooni järgi tuleneb nimi sellest, et sinna jõunud rändurid lugesid ennast pääsenuks Nõmme metsades arvatavasti peamiselt keskajal tegutsenud röövlite käest (pääsemise küla ehk lühemalt pääs(u)küla).

Kolmanda versiooni järgi on nimi tulnud maakohtades üldtuntud ja Eestis rahvuslinnuks peetava linnu - pääsukese järgi (Pääsu(kese)küla).

Versioonide kõlalise sarnasuse tõttu on võimalik ka kõikide nende nime lähtevariantide omavaheline kombineerimine kuni üldkasutatava nimekuju Pääsküla moodustumiseni. Nime sobivust Läänemere-Soome keeltesse kinnitab ehk ka see, et ka Soomes on nimi Pääskylä kasutusel kohanimena, aga ka perekonnanimena. Näiteks on Helsingi linnas olemas Pääskylänkatu nimeline tänav ja Tampere lähedal asetseb Pääskylä nimeline asula.

Välislingid

• Pääsküla. Nõmme veebileht.

Portaal Nõmme