NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee

NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee (vene КГБ при СМ СССР) oli Nõukogude Liidu riiklik julgeoleku ja teabehanke ametkond ajavahemikul 15. märtsist 1954 – 5. juulini 1978.

NSV Liidu MN ja RJK asutati NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi 13. märtsi seadluse alusel loodud ja 13. märtsil 1954.a. ning tegutses kuni 1977.aasta NSV Liidu Konstitutsiooni muudatusteni.

NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee eelorganisatsioonid

• Vene NFSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ülevenemaaline Erakorraline Komisjon võitluseks kontrevolutsiooni, spekulatsiooni ja sabotaažiga, Tšekaa,
• Vene NFSV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsus, GPU
• NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitiline Valitsus, OGPU,
• NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat, NKVD,
• NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus,
• NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ja
• NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee, Vene Föderatsiooni Föderaalne Julgeolekuteenistuse (ФСБ) ja Venemaa Föderatsiooni Välisluure Teenistuse (CBP) eelorganisatsioon.

Juhid ja struktuur

 Pikemalt artiklis NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee esimeeste loend

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee struktuur ja ülesehitus

Vastavalt 18. märtsil 1954 NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee käskkirjale oli RJK keskaparaadi stuktuur:

• NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 1. Peavalitsus (välisluure), ülem Aleksandr Panjuškin;
• NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 2. Peavalitsus (vastuluure), ülem Pavel Fedotov;
• NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 3. Peavalitsus (Eriosakond, sõjaline vastuluure), ülem Dmitri Leonov;
• NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 4. valitsus (salajas-poliitiline ok. )("võitlus nõukogudevastaste illegaalsete, natsionalistlike gruppide ja vaenulike elementidega") Fjodor Haritonov;
• NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 5. valitsus (vastuluure erilist tähtsust omavatel riiklikel objektidel), ülem Pjotr Ivašutin;
• NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 6. valitsus (vastuluure transpordivahendite sfääris Jegorov M.I;
• NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 7. valitsus (varjatud jälgimine), ülem Georgi Dobrõnin ru;
• NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 8. peavalitsus (šifreerimine-dešifreerimine), ülem (В.А.Лукшин)
• NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 9. valitsus (partei ja riigi juhtkonna kaitse), ülem (В.И.Устинов)
• NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 10. valitsus (Moskva Kremli komandandi valitsus) ülem (А.Я.Веденин)
• Kaadrite valitsus,
• NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee Uurimisvalitsus
• 1. Spetsosakond (vastuluurealane töö tuumapommiga seotud objektidel (А.М.Иванов)
• 2. Spetsosakond (operatiivtehnika kasutamine (Г.И.Заболотный)
• 3. Spetsosakond (salakirjavahendite, operatiivdokumentide valmistamine, dokumentide ja käekirjaekspertiisid (К.В.Булгаков)
• 4. Spetsosakond (raadiovastuluure (П.Ф.Кузнецов)
• 5. Spetsosakond (operatiivtehnika valmistamine (В.К.Белинский)
• NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee S osakond (valitsusside (П.Н.Воронин)
• Arvestus ja arhiiviosakond
• NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee Vanglaosakond (А.П.Клейменов)
• Majandusvalitsus
• Majandus- ja plaaniosakond
• Mobilisatsiooniosakond
• Õppeasustuste valitsus
• Raamatupidamine
• NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee esimehe juures asuv Inspektsioon (П.В.Евсюков, alates 30. augustist 1954)
• NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee sekretariaat (В.П.Доброхотов)

Järgnevalt läbiviidud struktuurimuudatused

• 1955. aastal NSV Liidu MN määrusega 805-484сс, 26. aprillist 1955. aastal loodi 30. aprillist 1955 endise 4. valitsuse 10. osakonna asemel 6. Spetsosakond, (telegraafi ja postisidekorrespondentsi perlustatsioon).
• 1957. aastal viidi läbi reorganiseerimine, mille käigus toodi RJK alluvusse seni NSV Liidu Siseministeeriumi alluvuses olnud NSV Liidu Piirivalveväed ninhg lkoodi 2. aprillil 1957 NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee Piirivalvevägede peavalitsus
• 1959. aasta 23. juunil NSV Liidu MN ja RJK käskkirjaga likvideeriti NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee Vanglaosakond ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee esimehe juures asuv Inspektsioon ning NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee S osakond liideti Valitsusside "ВЧ" vägede osakonnaga ühiseks Valitsusside osakonnaks (Отдел правительственной связи (ОПС)).
• 1959. aasta 25. juunil NSV Liidu MN ja RJK käskkirjaga kinnitati RJK 9. valitsuse uued isikkoosseisu nimekirjad ja struktuur, (mille koosseisu arvati ka varasem 10. valitsus);
• 1959. aasta 2. juulil NSV Liidu MN ja RJK käskkirjaga moodustati seniste 2., 3., 4., 5. ja 6. Spetsosakonna baasil NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee Operatiivtehniline valitsus Оперативно-техническое управление (ОТУ).
• 1959. aasta juuni-juulikuus viidi veel läbi muudatused, mille käigus 1. Spetsosakond liideti 5. valitsuse koosseisu ja Keskne raamatupidamine liideti Majandus- ja plaaniosakonnaga;
• 1960. aasta 2. veebruaril viidi läbi suurem struktuurimuudatus, mille käigus
  • 4. valitsus (salajas-poliitiline osakond) ("võitlus nõukogudevastaste illegaalsete, natsionalistlike gruppide ja vaenulike elementidega") ja 5. valitsus (vastuluure erilist tähtsust omavatel riiklikel objektidel) ja 6. valitsus ning valitsuste isikkoosseis liideti NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 2. Peavalitsusega; NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 3. Peavalitsus reorganiseeriti NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 3. valitsuseks;
  • NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee Uurimisvalitsus, reorganiseeriti NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee Uurimisosakonnaks
• 1966. aasta 15. novembril loodi 11. osakond, (tegevuse koordineerimiseks sotsmaade julgeolekuasutustega).
• 1967. aasta 25. juunil loodi NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee Viies valitsus (võitlus ideoloogilise diversiooniga, taastatati iseseisev poliitilise politsei struktuurüksus).
  • 20. november loodi 12. osakond (telefoniliiinide ja ruumide salajaseks pealtkuulamiseks);
• 1968. aasta 24. juulil liideti 11. osakond Esimese peavalitsuse koosseisu;
• 1969. aasta 13. märtsil loodi 15. valitsus (NSV Liidu riigi juhtkonna jaoks ettenähtud tuumapommivarjendite ja kaitseobjektide teenindamiseks) ja Valitsusside osakond reorganiseeriti Valitsusside valitsuseks;
  • 26. november loodi RJK sidebüroo kontaktideks ajalehtede ja ajakirjade toimetuste ning teiste massitebevahenditega;
• 1973. aasta 21. juunil moodustati 16. valitsus (elektrooniline luure);
• 1974. aasta 16. augustil reorganiseeriti 15. valitsus - 15. peavalitsuseks;

Peale 1977. aastal uue NSV Liidu Konstitutsiooni vastuvõtmist muudeti 5. juulist 1978. aastal, seni NSV Liidu Ministrite Nõukogule allunud Riikliku Julgeoleku Komitee alluvust ning järgnevalt allus NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee läbi Riikliku Julgeoleku Komitee esimehe, kes oli ka Poliitbüroo liige - NLKP KK Poliitbüroole- NSV Liidu kõrgeimale poliitilisele võimuorganile.