Eriosakond

See artikkel on Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku sõjalise vastuluureasutusest; NSV Liidu asutustest režiimi- ning piiratud juurdepääsuga andmete salastatuse eest vastutanud allüksuste kohta vaata artiklit Eriosakond (režiimikontroll).

---

Eriosakond (vene keeles Особый отдел) oli NSV Liidu sõjaväes ja sõjaväestatud asutuste juures tegutsenud, kuid NSV Liidu julgeolekuasutuste koosseisu kuulunud sõjaväelise vastuluure allüksus. Struktuurselt kuulus EO riikliku julgeoleku eest vastutavasse NKVD struktuuriharusse kuni Teise Maailmasõja alguseni, mil ta allutati NSV Liidu Riiklikule Kaitsekomiteele 3. Peavalitsusena. Hilisema reorganiseerimise tulemusena sai nime Vastuluure Peavalitsus (vene keeles ГУКР «Смерш») ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee 3. Peavalitsus.

NSV Liidu SARKi ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee piirkondlike ja sõjaväeosade ning asutuste Eriosakondade koosseisu kuulusid EO ülem, ülema asetäitja ja operatiivvolinikud ülesanne oli: jälgida sõjaväeosa isikkoosseisu poliitilise ja moraalse seisundit, välja selgitada riiklikke kurjategijaid (kodumaareetureid, spioone, diversante, terroriste, kontrrevolutsioonilisi organisatsioone ja isikute gruppe, kes tegelevad nõukogudevastaste agitatsiooniga), viia läbi eeluurimist riiklikes kuritegudes ja anda eeluurimismaterjalid edasi sõjatribunalidesse otsuse vastuvõtmiseks.

Eriosakondade loomine

Esimene sellenimeline üksus moodustati juba VK(b)P KK büroo otsusega 19. detsember 1918. aastal tšekaa koosseisus, sest oktoobris 1918 Venemaal võimu haaranud enamlased ei usaldanud VSDT(b)P ja Lev Trotski poolt loodud Punakaarti ja Punaarmeesse jäänud vana Vene keisririigi sõjaväelasi.

Sõjalise vastuluure juhid ja struktuur

• 1924 – 1927 Artur Artuzov, (АРТУЗОВ (ФРАУЧИ) Артур Христианович) (1891-1937)
• 1927 – 1931 Jan Olski (ОЛЬСКИЙ (КУЛИКОВСКИЙ) Ян Каликстович)(1898 – 27. november 1937)
• 1931 Georgi Prokofjev (ПРОКОФЬЕВ Георгий Евгеньевич ) (1895 – 14. august 1937)
• 1931 – 1934 ja 1937 Vladimir Kurski (КУРСКИЙ Владимир Михайлович) (1897 – 8. juuli 1937)
• 1934 – 1936 Mark Gai (ГАЙ (ШТОКЛЯНД) Марк Исаевич) (1898 – 20. juuni 1937).
• 1936 Izrail Leplevski (ЛЕПЛЕВСКИЙ Израиль Моисеевич) (1896 – 28. juuli 1938)
• 1936 - 1937 Lev Mironov (МИРОНОВ (КАГАН) Лев Григорьевич) (1895 – 29. august 1938)
• kohusetäitja 1937 - 1938 Aleksandr Minajev-Tsihanovski (МИНАЕВ-ЦИХАНОВСКИЙ (ЦИКАНОВСКИЙ, ЦЕКАНОВСКИЙ, ЦЕХАНОВСКИЙ) Александр Матвеевич (Шая Мошкович)) (1888 – 25. veebruar 1939).
• 1938 Nikolai Nikolajev-Žurid (НИКОЛАЕВ-ЖУРИД Николай Галактионович) (1897 – 6. veebruar 1940)
• 1938 Vsevolod Merkulov (МЕРКУЛОВ Всеволод Николаевич) (1895-23. detsember 1953)
• 1938 - 1939 Vladimir Dekanozov (ДЕКАНОЗОВ Владимир Георгиевич) (1898 – 23. detsember 1953)
• 1939 Trofim Kornijenko (КОРНИЕНКО Трофим Николаевич) (1906 - 1971)
• 1941 - 1943 ja 1953 - 1956 Pjotr Fedotov (1910-1963) (ФЕДОТОВ Пётр Васильевич) (1901 – 1963)
• 1941 - 1946 Viktor Abakumov (АБАКУМОВ Виктор Семёнович) (1908 – 19. detsember 1954)

Venemaa kodusõda

Tšekaa eriosakond

(Особый отдел ВЧК при СНК РСФСР)

Eriosakonnad loodi rinnete, sõjaväeringkondade, laevastike, armeede, flotillide ja kubermangu tšekaade koosseisus.

Eriosakond NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse struktuuris, seisuga 1. jaanuar 1938

• 1. jaoskond - staabid,
• 2. jaoskond - luurevalitsused,
• 3. jaoskond - lennundus,
• 4. jaoskond - tehnilised väed,
• 5. jaoskond - motoriseeritud tehnilised väed,
• 6. jaoskond - kahurvägi, ratsavägi,
• 7. jaoskond - jalavägi, ratsavägi,
• 8. jaoskond - poliitorganid,
• 9. jaoskond - varustusorganid
• 10. jaoskond - sõjamerelaevastik,
• 11. jaoskond - NKVD väed,
• 12. jaoskond - organisatsioonili ja mobilisatsiooniorganid,
• uurimisüksus,

Teine maailmasõda

NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaadi Vastuluure Peavalitsus "SMERŠ"

 Pikemalt artiklis SMERŠ

NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaadi Vastuluure Peavalitsus "SMERŠ" loodi NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu määrusega 19. aprillil 1943 № 415-138сс endise NSV Liidu SARK-i (NKVD) Eriosakondade Valitsuse (Управление особых отделов; УОО) vastuluure eriosakondade baasil ja selle ülemaks oli kuni 4. maini 1946 Viktor Abakumov.

SMERŠ-i osakonnad allusid otseselt Kaitse Rahvakomissariaadile ja kaitse rahvakomissar Jossif Stalinile, ning nende peamiseks ülesandeks oli sõjaline vastuluure ja salapolitseiline tegevus sõjaväes.

Peale NSV Liidu Riikliku Kaitsekomitee alluvuses oleva 3. Peavalitsuse olid, veel relvajõudude lojaalsuse kontrolliks:

• Sõja-Merelaevastiku Rahvakomissariaadi (НК ВМФ СССР) rahvakomissar Nikolai Kuznetsovile alluv (SMERŠ)i vastuluurevalitsus
• Siseasjade Rahvakomissariaadi rahvakomissar Lavrenti Beriale alluv (SMERŠ)i vastuluureosakond.

NSV Liidu Sõjamerelaevastiku rahvakomissariaadi 3. valitsus

Sõjamerejõudude Vastluure valitsus "SMERŠ" (Управление контрразведки «СМЕРШ» Народного комиссариата ВМФ СССР ) loodi NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu 19. aprillil 1942 № 415-138сс määrusega endise NSV Liidu SARK vastuluurevalitsuse baasil.

Juhid ja struktuur

• ülem 2. järgu riikliku julgeoleku komissar P. Gladkov

NSV Liidu Siseasjade rahvakomissariaadi vastuluureosakond

NSV Liidu Siseasjade rahvakomissariaadi vasrtuluureosakond (Отдел контрразведки (ОКР) «СМЕРШ» НКВД СССР) loodi NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu 15. mai 1943. aasta määrusega ja SARK-i käskkirjaga № 00856.

Juhid ja struktuur

• ülem riikliku julgeoleku komissar Sergei Juhimovitš

Pärast Teise maailmasõja lõppu liideti 1946. aastal eri väeliikide juures asunud vastuluure Смерш uuesti riikliku julgeoleku eest vastutava NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumiga.

NSV Liidu Relvajõudude Ministeeriumi Vastuluure peavalitsus SMERŠ 1946-1953

(ГУКР СМЕРШ Министерства Вооруженных сил СССР)

Juhid ja struktuur

• 1. Valitsus, (maismaa relvajõud)
• 2. Valistus (Sõjamerejõud)
• 3. Valitsus, (Õhujõud)
• 1. osakond,
• 2. osakond,
• 3. osakond,
• 4. osakond (luureosakond)
• 5. osakond,
• 6. osakond,
• 7. osakond (NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi Luurepeavalitsuse kontroll)
• Operatiivtehnika osakond.

NSV Liidu Siseministeeriumi 3. Valitsus, 1953. aastal

Eriosakonna keskasutuse - 3. valitsuse struktuur NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee kooseisus

• 1. Valitsus, tegeles NSV Liidu Kaitseministeeriumi, operatiiv-tšekistliku teenindamisega;
• 2. Valitsus, tegeles NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabiga;
• 3. Valitsus, tegeles GRU ehk Kindralstaabi 2. osakonnaga;
• 4. Valitsus, tegeles NSV Liidu relvajõudude maavägedega;
• 5. valitsus, tegeles NSV Liidu relvajõudude merevägedega,
• 6. Valitsus, tegeles NSV Liidu relvajõudude õhujõududega;
• 7. Valitsus, tegeles NSV Liidu Riikliku Julgeolekukomitee Piirivalvevägedega;
• 8. Valitsus, tegeles miilitsa ja NSV Liidu Siseministeeriumi allasutuste (kinnipidamisasutused, tuletõrje, tsiviilkaitse jne) kontrolliga;
• 9. Valitsus, tegeles NSV Liidu Raketivägedega;
• 10. Valitsus, tegeles NSV Liidu tuumajõududega;
• 11. Valitsus, tegeles NSV Liidu Tsiviillennundusega;
• 12. Valitsus, tegeles Moskva Sõjaväeringkonnaga;

Teenistus

Eriosakonna töötajate auastmed

1936. aast 23. mail võttis NSV Liidu Kaitse RK ja NSV Liidu SARK vastu ühiskäskkirja nr. 91/183, mille alusel NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse sõjaväevastuluure töötajad, kes omasid erilist sõjalistehnilist või eelnevat sõjaväeteenistusstaaži võivad kanda nende poolt teenindatavate sõjaväeosade (väeliigi) vormiriietust ja eraldusmärke.

Ametikoht SARKi süsteemis	Auastme tähistus	Auaste Punaarmees	Auastme tähistus
Ühendatud Riiklik Poliitilise Valitsuse Eriosakonna keskaparaadi ülem ja ülema asetäitjad	4 rombi
ÜRPV keskaparaadi Eriosakonna ülema abi; sõjaväeringkonna ÜRPV Eriosakonna ülem ja tema asetäitjad; Eriosakondade ülemad ÜRPV piirkondlikes volitatud esindustes	3 rombi
ÜRPV keskaparaadi Eriosakonna jaoskondade ja teenistuste ülemad; ÜRPV keskaparaadi Eriosakonna sekretär; Eriosakondade ülemad ÜRPV piirkondlike volitatud esinduste Eriosakondade ülemate asetäitjad ja abid; ÜRPV/RPV kopruste, piirkondlike Sõjamerejõudude, väegruppide Eriosakondade ülemad ja nede asetäitjad	2 rombi
ÜRPV Eriosakonna keskaparaadi eriülesannetega kaastöötajad, operatiivvolinikud; ÜRPV/RPV piirkondlike volitatud esinduste jaoskondade, sõjaväeringkondade armeede, sõjamerelaevastiku, piirkonna sõjamerejõudude, väegrupi SARK-i Eriosakonna ülemad; ÜRPV diviiside, üksikbrigaadide, flotillide Eriosakonna ülemad	1 romb
ÜRPV Eriosakonna keskaparaadi operatiivvolinikud; ÜRPV/RPV piirkondlike volitatud esinduste jaoskonnaülemate asetäitjad ja operatiivvolinikud; sõjaväeringkondade armeede, sõjamerelaevastiku, piirkonna sõjamerejõudude, väegrupi SARK-i Eriosakonna operatiivvolinikud	3 ristkülikut
ÜRPV Eriosakonna keskaparaadi voliniku abi, sekretäri abi; ÜRPV/RPV piirkondlike volitatud esinduste volinikud ja sekretärid; sõjaväeringkondade armeede, sõjamerelaevastiku, piirkonna sõjamerejõudude, väegrupi, diviisi, brigaadi, flotilli ja polgu SARK-i Eriosakonna volinikud	2 ristkülikut
ÜRPV/RPV piirkondlike volitatud esinduste voliniku abi; sõjaväeringkondade armeede, sõjamerelaevastiku, piirkonna sõjamerejõudude, väegrupi, diviisi, brigaadi, flotilli SARK-i Eriosakonna volinike abid	1 ristkülik
Ühendatud Riikliku Poliitilise Valitsuse diviisi, brigaadi, flotilli Eriosakonna sekretär	4 ruutu
Ühendatud Riikliku Poliitilise Valitsuse diviisi, brigaadi Eriosakonna komandant	3 ruutu

Sõjalise vastuluure töötajate auastmed Teise maailmasõda ajal, Vastuluurevalituses SMERŠ

Pärast 1943. aastal ajutiselt NSV Liidu SARK-i alla koondatud sise ja riiklike julgeolekuasutuste järjekordset reorganiseerimist allutati ja jaotati sõjalise vastuluurega tegutsevad Eriosakonnad NSV Liidu Riiklikule Kaitsekomiteele ning NSV Liidu Sõjamerelaevastiku RK ja NSV Liidu SARK-i vahel.

NSV Liidu Riiklikule Kaitsekomiteele allutatud Vastuluurevalitsusee töötajatele omistati üldsõjaväelised auastmed:

• riikliku julgeoleku nooremleitnant- nooremleitnant;
• riikliku julgeoleku leitnant - leitnant;
• riikliku julgeoleku vanemleitnant - vanemleitnant;
• riikliku julgeoleku kapten - kapten;
• riikliku julgeoleku major - major;
• riikliku julgeoleku kapten - kapten;
• riikliku julgeoleku alampolkovnik - alampolkovnik;
• riikliku julgeoleku polkovnik - polkovnik;

Kõrgematele julgeolekutöötajatele anti aga personaalsed auastmed. Armee vastuluure Peavalitsuse ülem Viktor Abakumov, 2. järgu riikliku julgeoleku komissar;

Sõjalaevastiku vastuluurevalitsuse ülem P. Gladkov, rannakaitseteenistuse kindralmajor;

Siseasjade rahvakomissaride relvastatud väeosade vastuluureosakonna ülem Juhnevitš riikliku julgeoleku komissariks,

Vaata ka

• NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat