Mary Stuart: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
SilvonenBot (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:Mary, Queen of Scots by Nicholas Hilliard.jpg|thumb|right|Mary Stuart vangistuses umbes 1578]]
[[Pilt:Mary, Queen of Scots by Nicholas Hilliard.jpg|thumb|right|Mary Stuart vangistuses umbes 1578]]
'''Mary Stuart''' ([[prantsuse keel|prantsuse]] ''Marie, reine des Écossais''; [[8. detsember]] [[1542]] – [[8. veebruar]] [[1587]]) oli Šotimaa kuninganna [[14. detsember|14. detsembrist]] [[1542]] kuni [[24. juuli]]ni [[1567]]. Aastal [[1558]] abiellus ta Prantsuse [[dofään]]iga, aastast [[1559]] Prantsusmaa kuningas [[François II]]-ga, kes oli troonil [[10. juuli]]st 1559 kuni [[5. detsember|5. detsembrini]] [[1560]]. Sel ajal oli Mary Stuart Prantsusmaa kuninganna.
'''Mary Stuart''' ([[prantsuse keel|prantsuse]] ''Marie, reine des Écossais''; [[8. detsember]] [[1542]] – [[8. veebruar]] [[1587]]) oli '''Mary I''' nime all Šotimaa kuninganna [[14. detsember|14. detsembrist]] [[1542]] kuni [[24. juuli]]ni [[1567]]. Aastal [[1558]] abiellus ta Prantsuse [[dofään]]iga, aastast [[1559]] Prantsusmaa kuningas [[François II]]-ga, kes oli troonil [[10. juuli]]st 1559 kuni [[5. detsember|5. detsembrini]] [[1560]]. Sel ajal oli Mary Stuart Prantsusmaa kuninganna.


Mary Stuart on oma traagilise elu tõttu üks tuntumaid Šotimaa monarhe.
Mary Stuart on oma traagilise elu tõttu üks tuntumaid Šotimaa monarhe.


== Biograafia ==
== Biograafia ==
Mary Stuart sündis šoti kuninga [[James V]] ja [[Marie de Guise]]'i peres. Kuna James V suri nädal hiljem, siis 6-päevaselt (reaalselt küll [[1561]]. aastast) sai Mary Šoti kuningannaks.
Mary Stuart sündis Šotimaa kuninga [[James V]] ja [[Marie de Guise]]'i peres. Kuna James V suri nädal hiljem, siis 6-päevaselt (reaalselt küll [[1561]]. aastast) sai Mary Šotimaa kuningannaks.


Lapsepõlve ja nooruse veetis ta Prantsusmaal kuningas [[Henri II]] õukonnas. Aastal 1558 abiellus hilisema kuninga François II-ga, kes 5. detsembril 1560 suri. Mary Stuart naasis Šotimaale. Hiljem püüdis ta [[Hispaania]], Prantsuse ja inglise katoliiklaste toetusel kukutada lastetut Inglismaa kuningannat [[Elizabeth I]]-st.
Lapsepõlve ja nooruse veetis ta Prantsusmaal kuningas [[Henri II]] õukonnas. Aastal 1558 abiellus hilisema kuninga François II-ga, kes 5. detsembril 1560 suri. Mary Stuart naasis Šotimaale. Hiljem püüdis ta [[Hispaania]], Prantsuse ja inglise katoliiklaste toetusel kukutada lastetut Inglismaa kuningannat [[Elizabeth I]]-st.

Redaktsioon: 15. detsember 2009, kell 01:07

Mary Stuart vangistuses umbes 1578

Mary Stuart (prantsuse Marie, reine des Écossais; 8. detsember 15428. veebruar 1587) oli Mary I nime all Šotimaa kuninganna 14. detsembrist 1542 kuni 24. juulini 1567. Aastal 1558 abiellus ta Prantsuse dofääniga, aastast 1559 Prantsusmaa kuningas François II-ga, kes oli troonil 10. juulist 1559 kuni 5. detsembrini 1560. Sel ajal oli Mary Stuart Prantsusmaa kuninganna.

Mary Stuart on oma traagilise elu tõttu üks tuntumaid Šotimaa monarhe.

Biograafia

Mary Stuart sündis Šotimaa kuninga James V ja Marie de Guise'i peres. Kuna James V suri nädal hiljem, siis 6-päevaselt (reaalselt küll 1561. aastast) sai Mary Šotimaa kuningannaks.

Lapsepõlve ja nooruse veetis ta Prantsusmaal kuningas Henri II õukonnas. Aastal 1558 abiellus hilisema kuninga François II-ga, kes 5. detsembril 1560 suri. Mary Stuart naasis Šotimaale. Hiljem püüdis ta Hispaania, Prantsuse ja inglise katoliiklaste toetusel kukutada lastetut Inglismaa kuningannat Elizabeth I-st.

29. juulil 1565 abiellus Mary Holyroodi palees oma nõbu Henry Stuarti ehk lord Darnleyga. Abielu vihastas Elizabeth I-st, kuna temalt ei küsitud abiellumiseks luba. Mary Stuart ja lord Darnley olid aga Margaret Tudori järeltulijatena Inglise trooni pärijad. Mary hakkas oma meest tolle kõlvatu käitumise ja ebameeldiva iseloomu pärast põlgama, kuid ei tahtnud abielu lahutada, kuni tal polnud sündinud troonipärijat. Darnley vangistas vahepeal Mary ning tappis tema erasekretäri, soovides kuningavõimu endale haarata. 1566. aastal sündis tulevane kuningas James VI ning abielupaari suhted jahenesid veelgi. Lisaks sellele kasvasid pidevalt pinged ka Šotimaa katoliiklaste ja protestantide vahel.

1567. aasta alguses hukkus lord Darnley segastel asjaoludel, milles kahtlustati nii Maryt kui ka tema vastaseid. Küsimus on siiani jäänud lahendamata. Igal juhul muutus katoliiklasest Mary positsioon Šotimaa troonil üha ebakindlamaks.

1567. aasta juunis puhkes Šotimaal Mary-vastane kalvinistide mäss, mille järel Mary Stuart loobus troonist, lastes võimule oma poja James VI, kes oli sellal 1-aastane. Mary oli sunnitud põgenema Inglismaale, kus ta lootis peavarju leida Elizabeth I juurest. Viimane aga põlgas Mary Stuartit ja vangistas ta. Võimalik, et Mary jätkas ka Elizabethi juures olles plaane tolle kukutamiseks ning ise troonile asumiseks. 19 aastat vangipõlves elanud Mary tunnistati pärast pikki protsesse, vandenõus tappa Elizabeth I, süüdi. Mary Stuart hukati 8. veebruaril 1587. Tema hukkamise kohta on käibel mitmeid legende. Mary poeg James VI jõudis aga 1603. aastal, pärast Elizabethi surma, James I nime all ikkagi ka Inglismaa troonile.


Kirjandus


Välislingid

Eelnev
James V
Šotimaa kuninganna
15421567
Järgnev
James VI

Mall:Link FA

Mall:Link FA