Haljala kirik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 19. detsember 2005, kell 19:54

Haljala Püha Mauritiuse kirik on EELK-ile kuuluv kirik Haljalas, Lääne-Viru maakonnas

Kirik rajati omal ajal tähtsale teeristile, kus üle Tallinn-Narva maantee suundus ühendustee Rakverest põhjarannikule, sealhulgas Toolse sadamasse.

Haljala esimene kirik oli puukirik, mis ehitati 13. sajandil. Praegune kivikirik on ehitatud 14. sajandi lõpus.

Kirikutorni kõrgus on 34 meetrit ja tornil on kaheksa korrust. Kirikutornis ja -müüris on säilinud tulirelvade laskeavad, mis kinnitavad kiriku kasutamist ka kaitserajatisena. Torni ülemisel korrusel on kamin ja suitsulõõr, mis kinnitab, et vahtkond kasutas torni ka külmal aastaajal.

Kirik on saanud kannatada nii Liivi sõja algul 1558. aastal kui ka Põhjasõjas 1703. aastal. Samuti on kirikutorni korduvalt põlema süüdanud pikne. Haljala kiriku tornikiiver sai praeguse kuju 1865 aastal.

Kirikus on Johann Valentin Rabe loodud barokk-kantsel aastast 1730.

Välislingid

Haljala kirikust Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kodulehel

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{toimeta}}
-'''Haljala Püha Mauritiuse kirik''' rajati omal ajal tähtsale teeristile, kus üle [[Tallinn]]-[[Narva]] maantee suundus ühendustee [[Rakvere]]st [[põhjarannik]]ule, sealhulgas [[Toolse]] sadamasse.
+'''Haljala Püha Mauritiuse kirik''' on [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]]-ile kuuluv [[Kirik (pühakoda)|kirik]] [[Haljala]]s, [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]]
+Kirik rajati omal ajal tähtsale teeristile, kus üle [[Tallinn]]-[[Narva]] maantee suundus ühendustee [[Rakvere]]st [[põhjarannik]]ule, sealhulgas [[Toolse]] sadamasse.
-[[Haljala]] esimene kirik oli puukirik, mis ehitati [[13. sajand]]il. Praegune kivikirik on ehitatud [[14. sajand]]i lõpus.
+Haljala esimene kirik oli puukirik, mis ehitati [[13. sajand]]il. Praegune kivikirik on ehitatud [[14. sajand]]i lõpus.
-Kirikutorni kõrgus on 34 meetrit ja tornil on kaheksa korrust. Kirikutornis ja -müüris on säilinud tulirelvade laskeavad, mis kinnitavad kiriku kasutamist ka kaitserajatisena. Torni ülemisel korrusel on kamin ja suitsulõõr, mis kinnitab, et vahtkond kasutas torni ka külmal aastaajal.
+Kirikutorni kõrgus on 34 meetrit ja tornil on kaheksa korrust. Kirikutornis ja -müüris on säilinud [[tulirelv]]ade laskeavad, mis kinnitavad kiriku kasutamist ka kaitserajatisena. Torni ülemisel korrusel on kamin ja suitsulõõr, mis kinnitab, et vahtkond kasutas torni ka külmal aastaajal.
 Kirik on saanud kannatada nii [[Liivi sõda|Liivi sõja]] algul [[1558]]. aastal kui ka [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] [[1703]]. aastal. Samuti on kirikutorni korduvalt põlema süüdanud [[pikne]]. Haljala kiriku tornikiiver sai praeguse kuju [[1865]] aastal.
@@ 11. rida: / 13. rida: @@
 Kirikus on [[Johann Valentin Rabe]] loodud [[barokk]]-kantsel aastast [[1730]].
-== Välislink ==
+== Välislingid ==
-*[http://www.eelk.ee/h_haljala_pilt11.html Haljala kirik (vana foto)]
+* [http://www.eelk.ee/h_haljala.html Haljala kirikust ''Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku'' kodulehel]
 [[Kategooria:Eesti kirikud]]