Linn

Linna mõiste ei ole täpselt määratletud. Tänapäeval mõistetakse linna all enamasti suurt asulat, kus elab vähe põllumajandusest elatuvaid inimesi, või haldusüksust, mis hõlmab sellise asula koos lähiümbrusega.

Linna mõiste on riigiti erinev. Erinevad nii kriteeriumid, mille järgi eristatakse linnu teistest asulatest, kui ka kriteeriumid, mille järgi eristatakse linnu muudest haldusüksustest.

Oswald Spengleri järgi on linn kultuuri tekkimise ja arenemise keskkond ja tingimus, mis sünnib ja sureb koos kultuuriga.

Kujunemisjärgus on asula olnud majandus- ja kultuurielu keskuseks. Linna arengut mõjutavad ümberolevad asumid. Asulale linna staatuse määramisel arvestatakse ajaloolisi traditsioone, rahvaarvu, rahvastiku ruumilist paiknemist, sotsiaalmajanduslikke funktsioone ja arenguperspektiive.

Asulast saab linn siis, kui sellele asulale või mitut asulat hõlmavale haldusüksusele antakse linnaõigused ja linna nimetus. Erinevates riikides on erinevad tingimused linna staatuse andmiseks.

Eesti

Eesti keskaegsed linnad on Haapsalu, Narva, Paide, Pärnu, Rakvere, Tallinn, Tartu, Vana-Pärnu ja Viljandi. 1296. aastal on Helmold de Lode poolt mainitud tema linnu Lodenrodet ja Koilat, mille kohta puuduvad muud andmed.

Hiljem said linnaõigused veel Paldiski, Valga ja Võru.

1. mail 1938 oli Eestis koos eelnimetatutega kokku 33 linna.

Eestis jagunevad linnad omavalitsusstaatusega linnadeks ja vallasisesteks linnadeks.

Norra

Norras andis linnaõigused algselt kuningas enamasti asulatele, kus oli sadam, mille kaudu veeti välja puitu ja kalasaadusi. Linn sai staatuse ladested ('[lossimis- ja] laadimiskoht') või kjøpsted (kjøpstad, kaubalinn). Viimast tüüpi linnadel oli laiendatud omavalitsus, kohus ja haldus ning ainuõigus majandustegevuseks oma ümbruses. Se võimaldas muuhulgas kontrollida riigimaksude sissenõudmist.

Umbes 1850. aastast hakkas linnapoolne majanduselu reguleerimine ning ühes sellega ka kaubalinnaõigused kaduma.

Tänapäeval saab vald ise anda endale või ühele või mitmele oma asulale (tettsted) linna nimetuse. Selleks peab vallas olema vähemalt 5000 elanikku ning vallas peab olema kaubandus- ja teenindusfunktsioonidega ning kontsentreeritud asustusega linnaline asula. Selle nimetusega ei kaasne tänapäeval mingit eristaatust.

Rootsi

 Pikemalt artiklis Rootsi linnad

Enne 1971. aasta haldusreformi olid linnad Rootsis valdade ehk kommuunide tüüp maavaldade ja alevite kõrval.

Üldkeeles kasutatakse sõna "linn" (stad) praegu tavaliselt suuremate asulate kohta ning ka väiksemate asulate kohta, mis on olnud linnavaldade keskasulad. Atlases "Sveriges nationalatlas" loetakse linnadeks üle 10 000 elanikuga asulaid. Seega ei ole linna mõiste tänapäeval halduslik: ta käib asula, mitte valla kohta.

Siiski nimetavad mõned vallad alates 1980ndate keskpaigast linnaks kogu oma territooriumi. Seejuures võib osa territooriumist olla maapiirkond, samuti võib kogu valla territoorium olla osa mõne asula territooriumist. Sellel nimetusel puudub juriidiline tähendus. Need vallad on:

• Boråsi vald
• Göteborgi vald
• Haparanda vald
• Helsingborgi vald
• Lidingö vald
• Malmö vald
• Mölndali vald
• Solna vald
• Stockholmi vald
• Sundbybergi vald
• Trollhättani vald
• Vaxholmi vald
• Västeråsi vald

Saksamaa

Saksamaal on linnalise asula elanike arvu alampiiriks 2000 elanikku. Suurematele asulatele võidakse anda linnastaatus. Suurlinnaks loetakse linna elanike arvuga üle 100 000 inimese. Eristatakse kreisivabu linnu ja kreisilinnu, mis kuuluvad kreisi koosseisu.

Soome

Soomes antakse linnaõigus vallale tervikuna. Kui varem oli linnadel eriõigused ja -kohustused, siis alates 1977. aastast on vallad ja linnad võrdsete õigustega, s.t. juriidiliselt on kõik linnad vallad. Linnalaadseks vallaks loetakse vald, mille elanikest elab vähemalt 90% asulates (taajama) või valla suurima asula elanike arv on vähemalt 5000. Linnalaadsele vallale võidakse anda linnastaatus.

Piibel

Piibli järgi asutas esimese linna Kain: Ja Kain sai ühte oma naisega, kes jäi lapseootele ja tõi ilmale Hanoki; ja ta ehitas ühe linna ning nimetas selle linna oma poja Hanoki nime järgi.(1 Mo. 4, 17).

Vastavalt Moosese seadustele on linnad müüriga piiratud. Asulad, mis ei ole müüriga piiratud, on külad. Sellest oleneb kinnisvara käsitlemine: kodasid müüriga piiratud linnades võib müüa igaveseks ja neid ei saa välja lunastada hiljem kui üks aasta peale müüki. Kojad müüriga piiramata külades kuuluvad põllumaa juurde, mistõttu nad tagastatakse tasuta juubeliaastatel.

Kirjandus

• Jussi S. Jauhiainen, Linnageograafia, 2005, ISBN 9985-9600-8-4

Vaata ka

• Esimese astme linn
• Foogtikohus
• Hamburgi õigus
• Kolmanda astme linn
• Linnaelanikud (provintsiaalõigus)
• Linnakonsistoorium
• Linnamüür
• Linnaosa
• Linnapea
• Linnavalitsus
• Linnavanem
• Linnavolikogu
• Linnavärav
• Linnriik
• Lossifoogt
• Lossifoogtikohus
• Lübecki õigus
• Pealinn
• Raad
• Raekoda
• Riia õigus
• Teise astme linn
• Urbaniseerumine
• Oswald Spengler
• Eesti linnad