Mittemetallid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot lisas: fa:نافلز |
P kribu |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2006}} |
{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2006}} |
||
Mittemetallid on suure [[elektronegatiivsus]]ega [[keemiline element|elemendid]], mis [[keemiline reaktsioon|keemilistes reaktsioonides]] peamiselt liidavad [[elektron]]e. [[Perioodilisustabel]]is asuvad nad |
'''Mittemetallid''' on suure [[elektronegatiivsus]]ega [[keemiline element|elemendid]], mis [[keemiline reaktsioon|keemilistes reaktsioonides]] peamiselt liidavad [[elektron]]e. |
||
[[Perioodilisustabel]]is asuvad nad pea-alarühmades ülal paremal, k.a. [[vesinik]], mis asub tavaliselt kõige esimese elemendina ülal vasakul. Mittemetallide hulka kuuluvad ka [[väärisgaas]]id, kuigi need ei liida elektrone, sest nende väline elektronkiht on maksimaalselt täitunud. |
|||
Keemilistes reaktsioonides moodustavad nad teiste mittemetallidega tavaliselt [[kovalentne side|kovalentse sideme]], [[metall]]idega tavaliselt [[iooniline side|ioonilise sideme]]. |
Keemilistes reaktsioonides moodustavad nad teiste mittemetallidega tavaliselt [[kovalentne side|kovalentse sideme]], [[metall]]idega tavaliselt [[iooniline side|ioonilise sideme]]. |
Redaktsioon: 28. november 2009, kell 12:02
See artikkel vajab toimetamist. (August 2006) |
Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Perioodilisustabelis asuvad nad pea-alarühmades ülal paremal, k.a. vesinik, mis asub tavaliselt kõige esimese elemendina ülal vasakul. Mittemetallide hulka kuuluvad ka väärisgaasid, kuigi need ei liida elektrone, sest nende väline elektronkiht on maksimaalselt täitunud.
Keemilistes reaktsioonides moodustavad nad teiste mittemetallidega tavaliselt kovalentse sideme, metallidega tavaliselt ioonilise sideme.
Mittemetallide lihtainete omadused
- Ei juhi elektrit ning juhivad halvasti soojust
- Neil puudub metalli iseloomulik läige
- Esinevad nii gaasi (vesinik, fluor, hapnik, lämmastik, kloor, väärisgaasid), vedeliku (broom), kui ka tahkisena (seleen, väävel, boor, räni, jood, fosfor, süsinik)
- Rabedad, ei ole sepistatavad
- Valdavat värvi ei ole, nagu metallidel on hallikas.