Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest''' on [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] [[16. november|16. novembri]] [[1988]]. aasta otsusega vastu võetud dokument, millega kuulutati Ülemnõukogu kõrgeimaks [[organ]]iks Eesti NSV [[territoorium]]il ja kinnitati [[Eesti NSV]] [[suveräänsus]]t NSV Liidu koosseisus.
'''Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest''' on [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] otsusega [[16. november|16. novembril]] [[1988]] vastu võetud dokument, millega kuulutati Ülemnõukogu kõrgeimaks [[organ]]iks [[Eesti NSV]] [[territoorium]]il ja kinnitati Eesti NSV [[suveräänsus]]t NSV Liidu koosseisus.


16. november on deklaratsiooni vastuvõtmise tähistamiseks kuulutatud [[taassünnipäev|taassünnipäevaks]]. <ref>Kultuuriaken - Tähtpäevad - Taassünnipäev. http://kultuuriaken.tartu.ee/?form=taht&docid=52 (Külastatud 28.08.2006) </ref>
16. november on deklaratsiooni vastuvõtmise tähistamiseks kuulutatud [[taassünnipäev|taassünnipäevaks]]. <ref>Kultuuriaken - Tähtpäevad - Taassünnipäev. http://kultuuriaken.tartu.ee/?form=taht&docid=52 (Külastatud 28.08.2006)</ref>


== Tekst ==
= Tekst =
EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKU VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU DEKLARATSIOON
== EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKU VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU DEKLARATSIOON ==
=== Eesti NSV suveräänsusest ===

Eesti NSV suveräänsusest
Eesti rahvas on [[Läänemeri|Läänemere]] kallastel oma maad harinud ja kultuuri arendanud enam kui viis tuhat aastat. [[1940]]. aastal sai rahvuslikult homogeensest, suveräänsest Eesti Vabariigist [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] koostisosa, seejuures nähti ette suveräänsusgarantiide säilimine ja rahvuse õitseng. [[Stalinism]]i- ja [[stagnatsioon]]iaja sisepoliitika ignoreeris neid garantiisid ja seisukohti. Selle tulemusena on Eestimaal kujunenud eestlastele kui põhirahvusele ebasoodus demograafiline situatsioon, looduskeskkond on paljudes vabariigi piirkondades katastroofiolukorras, majanduse jätkuv destabiliseerimine mõjub negatiivselt kogu vabariigi elanikkonna elatustasemele.

Eesti NSV Ülemnõukogu näeb raskest olukorrast vaid ühte väljapääsu: Eestimaa edasine areng peab toimuma suveräänsuse tingimustes. Eesti NSV suveräniteet tähendab, et talle kuulub tema kõrgeimate võimu-, valitsemis- ja kohtuorganite näol kõrgeim võim oma territooriumil. Eesti NSV suveräniteet on terviklik ja jagamatu. Selle kohaselt peaks vabariigi edasine staatus NSV Liidus olema määratud [[liiduleping]]uga.

Eesti NSV Ülemnõukogu ei ole nõus NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi poolt arutusele pandud nende NSV Liidu konstitutsiooni muudatuste ja täiendustega, mis välistavad [[Eesti NSV]] konstitutsioonilise õiguse enesemääramisele. Toetudes rahvusvahelistele paktidele majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste kohta 16. detsembrist 1966, mis on ratifitseeritud NSV Liidu poolt, ja teistele rahvusvahelise õiguse normidele, deklareerib Eesti NSV kõrgeim rahva võimu esindav organ, Eesti NSV Ülemnõukogu, oma seaduste ülimuslikkust Eesti NSV territooriumil.

Muudatused ja täiendused NSV Liidu konstitutsioonis jõustuvad edaspidi Eesti NSV territooriumil nende heakskiitmisel Eesti NSV Ülemnõukogu poolt ning vastavate muudatuste ja täienduste tegemisel Eesti NSV konstitutsioonis.

Eesti NSV Ülemnõukogu kutsub üles kõiki, kes on sidunud oma saatuse Eestimaaga, konsolideeruma demokraatliku ja sotsialistliku Eesti ühiskonna ülesehitamiseks. Suveräänsuse juriidiline ja faktiline realiseerimine tähendab ühtlasi seda, et Eestimaa rahvas ei nõustu tulevikus ühegi seadusega, mis oleks diskrimineeriv mistahes teise Eesti NSV-s elava rahvuse esindajaile.


Eesti rahvas on Läänemere kallastel oma maad harinud ja
kultuuri arendanud enam kui viis tuhat aastat. 1940. aastal sai
rahvuslikult homogeensest, suveräänsest Eesti Vabariigist
Nõukogude Liidu koostisosa, seejuures nähti ette
suveräänsusgarantiide säilimine ja rahvuse õitseng. [[Stalinism]]i-
ja [[stagnatsioon]]iaja sisepoliitika ignoreeris neid garantiisid ja
seisukohti. Selle tulemusena on '''Eestimaal kujunenud eestlastele'''
'''kui põhirahvusele ebasoodus demograafiline situatsioon,'''
'''looduskeskkond on paljudes vabariigi piirkondades'''
'''katastroofiolukorras, majanduse jätkuv destabiliseerimine mõjub'''
'''negatiivselt kogu vabariigi elanikkonna elatustasemele'''.
Eesti NSV Ülemnõukogu näeb raskest olukorrast vaid ühte
väljapääsu - Eestimaa edasine areng peab toimuma suveräänsuse
tingimuste. Eesti NSV suvereniteet tähendab, et talle kuulub
tema kõrgeimate võimu-, valitsemis- ja kohtuorganite näol
kõrgeim võim oma territooriumil. Eesti NSV suvereniteet on
terviklik ja jagamatu. Selle kohaselt peaks vabariigi edasine
staatus NSV Liidus olema määratud liidulepinguga.
Eesti NSV Ülemnõukogu ei ole nõus NSV Liidu Ülemnõukogu
Presiidiumi poolt arutusele pandud nende '''NSV Liidu'''
'''konstitutsiooni muudatuste ja täiendustega, mis välistavad [[Eesti NSV]]'''
'''konstitutsioonilise õiguse enesemääramisele'''. Toetudes
rahvusvahelistele paktidele majanduslike, sotsiaalsete ja
kultuurialaste õiguste ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste
kohta 16. detsembrist 1966, mis on ratifitseeritud NSV Liidu
poolt, ja teistele rahvusvahelise õiguse normidele, deklareerib
Eesti NSV kõrgeim rahva võimu esindav organ, Eesti NSV
Ülemnõukogu, oma seaduste ülimuslikkust Eesti NSV
territooriumil.
Muudatused ja täiendused NSV Liidu konstitutsioonis
jõustuvad edaspidi Eesti NSV territooriumil nende heakskiitmisel
Eesti NSV Ülemnõukogu poolt ning vastavate muudatuste ja
täienduste tegemisel Eesti NSV konstitutsioonis.
Eesti NSV Ülemnõukogu kutsub üles kõiki, kes on sidunud oma
saatuse Eestimaaga, konsolideeruma demokraatliku ja
sotsialistliku Eesti ühiskonna ülesehitamiseks. Suveräänsuse
juriidiline ja faktiline realiseerimine tähendab ühtlasi seda,
et Eestimaa rahvas ei nõustu tulevikus ühegi seadusega, mis
oleks diskrimineeriv mistahes teise Eesti NSV-s elava rahvuse
esindajaile.
::::Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees [[Arnold Rüütel|A. RÜÜTEL]]
::::Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees [[Arnold Rüütel|A. RÜÜTEL]]
::::Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi sekretär [[Viktor Vaht|V. VAHT]]
::::Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi sekretär [[Viktor Vaht|V. VAHT]]

Tallinn, 16. novembril 1988.
Tallinn, 16. novembril 1988.



Redaktsioon: 16. november 2009, kell 17:11

Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest on Eesti NSV Ülemnõukogu otsusega 16. novembril 1988 vastu võetud dokument, millega kuulutati Ülemnõukogu kõrgeimaks organiks Eesti NSV territooriumil ja kinnitati Eesti NSV suveräänsust NSV Liidu koosseisus.

16. november on deklaratsiooni vastuvõtmise tähistamiseks kuulutatud taassünnipäevaks. [1]

Tekst

EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKU VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU DEKLARATSIOON

Eesti NSV suveräänsusest

Eesti rahvas on Läänemere kallastel oma maad harinud ja kultuuri arendanud enam kui viis tuhat aastat. 1940. aastal sai rahvuslikult homogeensest, suveräänsest Eesti Vabariigist Nõukogude Liidu koostisosa, seejuures nähti ette suveräänsusgarantiide säilimine ja rahvuse õitseng. Stalinismi- ja stagnatsiooniaja sisepoliitika ignoreeris neid garantiisid ja seisukohti. Selle tulemusena on Eestimaal kujunenud eestlastele kui põhirahvusele ebasoodus demograafiline situatsioon, looduskeskkond on paljudes vabariigi piirkondades katastroofiolukorras, majanduse jätkuv destabiliseerimine mõjub negatiivselt kogu vabariigi elanikkonna elatustasemele.

Eesti NSV Ülemnõukogu näeb raskest olukorrast vaid ühte väljapääsu: Eestimaa edasine areng peab toimuma suveräänsuse tingimustes. Eesti NSV suveräniteet tähendab, et talle kuulub tema kõrgeimate võimu-, valitsemis- ja kohtuorganite näol kõrgeim võim oma territooriumil. Eesti NSV suveräniteet on terviklik ja jagamatu. Selle kohaselt peaks vabariigi edasine staatus NSV Liidus olema määratud liidulepinguga.

Eesti NSV Ülemnõukogu ei ole nõus NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi poolt arutusele pandud nende NSV Liidu konstitutsiooni muudatuste ja täiendustega, mis välistavad Eesti NSV konstitutsioonilise õiguse enesemääramisele. Toetudes rahvusvahelistele paktidele majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste kohta 16. detsembrist 1966, mis on ratifitseeritud NSV Liidu poolt, ja teistele rahvusvahelise õiguse normidele, deklareerib Eesti NSV kõrgeim rahva võimu esindav organ, Eesti NSV Ülemnõukogu, oma seaduste ülimuslikkust Eesti NSV territooriumil.

Muudatused ja täiendused NSV Liidu konstitutsioonis jõustuvad edaspidi Eesti NSV territooriumil nende heakskiitmisel Eesti NSV Ülemnõukogu poolt ning vastavate muudatuste ja täienduste tegemisel Eesti NSV konstitutsioonis.

Eesti NSV Ülemnõukogu kutsub üles kõiki, kes on sidunud oma saatuse Eestimaaga, konsolideeruma demokraatliku ja sotsialistliku Eesti ühiskonna ülesehitamiseks. Suveräänsuse juriidiline ja faktiline realiseerimine tähendab ühtlasi seda, et Eestimaa rahvas ei nõustu tulevikus ühegi seadusega, mis oleks diskrimineeriv mistahes teise Eesti NSV-s elava rahvuse esindajaile.

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees A. RÜÜTEL
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi sekretär V. VAHT

Tallinn, 16. novembril 1988.

Tsitaat

Juriidiliselt oli see ka absurdne, sest moodustisel nimega Eesti NSV
puudus legitiimsus okupeeritud Eesti Vabariiki valitseda.

Heiki Suurkask [2]

Viited

  1. Kultuuriaken - Tähtpäevad - Taassünnipäev. http://kultuuriaken.tartu.ee/?form=taht&docid=52 (Külastatud 28.08.2006)
  2. 16. november 2009, Heiki Suurkask, Eesti Päevaleht, ANALÜÜS: Suveräänsusdeklaratsioon: samm iseseisvusest eemale?

Välislingid