NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee

NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee (vene КГБ при СМ СССР) oli Nõukogude Liidu riiklik julgeoleku ja teabehanke ametkond ajavahemikul 15. märtsist 1954 – 5. juulini 1978.

NSV Liidu MN ja RJK asutati NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi 13. märtsi seadluse alusel loodud ja 13. märtsil 1954.a. ning tegutses kuni 1977.aasta NSV Liidu Konstitutsiooni muudatusteni.

NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee eelorganisatsioonid

• Vene NFSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ülevenemaaline Erakorraline Komisjon võitluseks kontrevolutsiooni, spekulatsiooni ja sabotaažiga, Tšekaa,
• Vene NFSV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsus, GPU
• NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitiline Peavalitsus, OGPU,
• NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat, NKVD,
• NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus,
• NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ja
• NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee, Vene Föderatsiooni Föderaalne Julgeolekuteenistuse (ФСБ) ja Venemaa Föderatsiooni Välisluure Teenistuse (CBP) eelorganisatsioon.

Juhid ja struktuur

 Pikemalt artiklis NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee esimeeste loend

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee struktuur ja ülesehitus

Vastavalt 18. märtsil 1954 NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee käskkirjale oli RJK keskaparaadi stuktuur:

• NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 1. Peavalitsus (välisluure), ülem Aleksandr Panjuškin;
• NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 2. Peavalitsus (vastuluure), ülem Pavel Fedotov;
• NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 3. Peavalitsus (Eriosakond, sõjaline vastuluure), ülem Dmitri Leonov;
• NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 4. valitsus (salajas-poliitiline ok. )("võitlus nõukogudevastaste illegaalsete, natsionalistlike gruppide ja vaenulike elementidega") Fjodor Haritonov;
• NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 5. valitsus (vastuluure erilist tähtsust omavatel riiklikel objektidel), ülem Pjotr Ivašutin;
• NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 6. valitsus (vastuluure transpordivahendite sfääris Jegorov M.I;
• NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 7. valitsus (varjatud jälgimine), ülem Georgi Dobrõnin ru;
• NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 8. peavalitsus (šifreerimine-dešifreerimine), ülem (В.А.Лукшин)
• NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 9. valitsus (partei ja riigi juhtkonna kaitse), ülem (В.И.Устинов)
• NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 10. valitsus (Moskva Kremli komandandi valitsus) ülem (А.Я.Веденин)
• Kaadrite valitsus,
• NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee Uurimisvalitsus
• 1. Spetsosakond (vastuluurealane töö tuumapommiga seotud objektidel (А.М.Иванов)
• 2. Spetsosakond (operatiivtehnika kasutamine (Г.И.Заболотный)
• 3. Spetsosakond (salakirjavahendite, operatiivdokumentide valmistamine, dokumentide ja käekirjaekspertiisid (К.В.Булгаков)
• 4. Spetsosakond (raadiovastuluure (П.Ф.Кузнецов)
• 5. Spetsosakond (operatiivtehnika valmistamine (В.К.Белинский)
• NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee S osakond (valitsusside (П.Н.Воронин)
• Arvestus ja arhiiviosakond
• NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee Vanglaosakond (А.П.Клейменов)
• Majandusvalitsus
• Majandus- ja plaaniosakond
• Mobilisatsiooniosakond
• Õppeasustuste valitsus
• Raamatupidamine
• NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee esimehe juures asuv Inspektsioon (П.В.Евсюков, alates 30. augustist 1954)
• NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee sekretariaat (В.П.Доброхотов)

Struktuurimuudatused

• 1. Spetsosakond (vastuluurealane töö Nõukogude Liidu tuumapommiprojektiga seotud objektidel)
• 2. Spetsosakond (operatiivtehnika kasutamine)
• 3. Spetsosakond (salakirjavahendite, operatiivdokumentide valmistamine, dokumentide ja käekirjaekspertiisid)
• 4. Spetsosakond (raadiovastuluure)
• 5. Spetsosakond (operatiivtehnika valmistamine)

NSV Liidu MN määrusega 805-484сс, 26. aprillist 1955. aastal loodi 30. aprillist 1955 endise 4. valitsuse 10. osakonna asemel

• 6. Spetsosakond, (telegraafi ja postisidekorrespondentsi perlustatsioon).

1957. aastal viidi läbi reorganiseerimine, mille käigus toodi RJK alluvusse seni NSV Liidu Siseministeeriumi alluvuses olnud NSV Liidu Piirivalveväed ninhg lkoodi 2. aprillil 1957 NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee Piirivalvevägede peavalitsus

1959. aastal 23. juuni NSV Liidu MN ja RJK käskkirjaga viidi läbi järgmised NSV Liidu MN ja RJK keskaparaadi struktuurimuudatused:

• likvideeriti NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee Vanglaosakond ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee esimehe juures asuv Inspektsioon;
• NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee S osakond liideti Valitsusside "ВЧ" vägede osakonnaga ühiseks Valitsusside osakonnaks (Отдел правительственной связи (ОПС)).

1959. aastal 25. juuni NSV Liidu MN ja RJK käskkirjaga kinnitati RJK 9. valitsuse uues isikkosseisu nimekirjad ja struktuur, (mille koosseisu arvati ka varasem 10. valitsus);

1959. aastal 2. juuli NSV Liidu MN ja RJK käskkirjaga moodustati seniste 2., 3., 4., 5. и 6. Spetsosakonna baasil NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee Operatiivtehniline osakond Оперативно-техническое управление (ОТУ).

1959. aasta juuni-juulikuus viidi veel läbi muudatusd, mille käigus:

• 1. Spetsosakond liideti 5. valitsuse koosseisu;
• Keskne raamatupidamine liideti Majandus- ja plaaniosakonnaga;

1960. aasta 2. veebruaril viidi läbi suurem struktuurimuudatus, mille käigus likvideeriti:

• 4. valitsus (salajas-poliitiline ok. )("võitlus nõukogudevastaste illegaalsete, natsionalistlike gruppide ja vaenulike elementidega"); 5. valitsus (vastuluure erilist tähtsust omavatel riiklikel objektidel) ja 6. valitsus ning valitsuste isikkoosseis liideti NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 2. Peavalitsusega;
• NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 3. Peavalitsus reorganiseeriti NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 3. valitsuseks;
• NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee Uurimisvalitsus, reorganiseeriti NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee Uurimisosakonnaks