Puupuhkpillid: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
SieBot (arutelu | kaastöö)
ArthurBot (arutelu | kaastöö)
P robot lisas: nn:Treblåseinstrument; kosmeetilised muudatused
11. rida: 11. rida:
== Vaata ka ==
== Vaata ka ==


*[[Muusikainstrumentide alfabeetiline loend]]
* [[Muusikainstrumentide alfabeetiline loend]]
*[[Muusikainstrumentide süstemaatiline loend]]
* [[Muusikainstrumentide süstemaatiline loend]]
* [[Puhkpillid]]
* [[Puhkpillid]]
* [[Puhkpillide loend]]
* [[Puhkpillide loend]]
50. rida: 50. rida:
[[ja:木管楽器]]
[[ja:木管楽器]]
[[no:Treblåseinstrument]]
[[no:Treblåseinstrument]]
[[nn:Treblåseinstrument]]
[[pl:Instrument dęty drewniany]]
[[pl:Instrument dęty drewniany]]
[[pt:Madeiras]]
[[pt:Madeiras]]

Redaktsioon: 15. november 2009, kell 05:46

Puupuhkpillid ehk puupillid on puhkpillid ehk aerofonid, mille algseks ajalooliseks valmistamise materjaliks on puit. Tänapäeval kasutatakse puupillide ehitamisel lisaks puidule ka metalli, elevandiluud ning tehismaterjale.

Ehituslikult kujutab puupill endast aukudega toru. Auke sõrmede või klappidega avades ja sulgedes saab muuta helikõrgust.

Klarnetil on ühekordne, oboel ja fagotil aga kahekordne lesthuulik. Flöödil on aukhuulik.

Klassikalise sümfooniaorkestri koosseisu kuulub flööt (flauto), oboe (oboe), klarnet (clarinetto) ja fagott (fagotto). Sümfooniaorkestri puupillide seas mängib kõige kõrgemalt flöödi väikeveli - pikoloflööt, madalamalt fagotipapa - kontrafagott. Nõnda on puupillide diapasoon väga lai ja katab näiteks peaaegu kogu klaveri klaviatuuril. Termin 'puupillid' iseloomustab pigem kõlavärvi, mis on omamoodi 'looduslik' sume ning liidab ja pehmendab orkestris särisevaid vaskpille ja tihedakõlalisi kellpille.


Vaata ka

Välislingid