27 121
muudatust
Erinevus lehekülje "Prespa järv" redaktsioonide vahel
Mine navigeerimisribale
Mine otsikasti
resümee puudub
(Uus lehekülg: thumb '''Prespa''' (makedoonia ''Преспанско Езеро'', albaania ''Liqeni i Prespës'', kreeka ''Λίμνη Μεγάλη Πρέσπα'') o...) |
|||
|
[[Pilt:Lake Prespa Albania.jpg|thumb|Prespa järv]]
'''Prespa''' ([[makedoonia
Järve pindala on 273 km². Sellest 190 km² kuulub Makedooniale. Järve suurim sügavus on 54 meetrit. Ta asub 853 meetrit üle merepinna.
Järves on mitu saart, neist suurim on [[Golem Grad]] ('suur linn') ja suuruselt teine [[Mal Grad]] ('väike linn'). Mal Gradil asus [[14. sajand]]ist pärit Püha [[Peetrus]]e [[klooster]]. Tänapäeval on mõlemad saared asustamata.
Prespa järvest ei voola välja ühtki silmaga nähtavat jõge. Väljavool toimub [[karst]]i moodustunud [[maa-alaune jõgi|maa-aluse jõe]] kaudu 10 km kaugusel ja 150 m madalamal asuvasse [[Ohridi järv]]e. Pisut enne Ohridi järve suubumist väljub see jõgi maapinnale suure [[allikas|allikana]].
Pärast [[Teine Maailmasõda|Teist Maailmasõda]] oli Kreekale kuuluv Prespa järve lõunakallas väheasustatud. Nimelt oli see [[Kreeka kodusõda|Kreeka kodusõjas]] [[kommunistid]]e üks keskusi. Pärast nende lüüasaamist suur osa elanikke emigreerus ja allesjäänutest osa represseeriti. Hiljem oli see ala [[piiritsoon]], kuhu sisenemine vajas eriluba, ja Kreeka üks kõige vaesemaid piirkondi.
[[1970. aastad|1970. astatel]] hakkas Kreeka valitsus Prespa piirkonda kujundama [[turism]]ipiirkonnaks, mis aga ei õnnestunud raske juurdepääsu ja suletud piiri tõttu nii Albaania kui [[Jugoslaavia]]ga. Kuna piirkond jäi ikkagi väheasustatuks, kujundas valitsus sinna [[rahvuspark|rahvuspargi]], mis avati [[2000]].
[[Kategooria:Albaania järved]]
| |||