Ajaloofilosoofia: erinevus redaktsioonide vahel
P robot lisas: zh:历史哲学 |
P robot kustutas: tr:Tarih felsefesi |
||
51. rida: | 51. rida: | ||
[[fi:Historianfilosofia]] |
[[fi:Historianfilosofia]] |
||
[[sv:Historiefilosofi]] |
[[sv:Historiefilosofi]] |
||
[[tr:Tarih felsefesi]] |
|||
[[uk:Філософія історії]] |
[[uk:Філософія історії]] |
||
[[zh:历史哲学]] |
[[zh:历史哲学]] |
Redaktsioon: 11. november 2009, kell 14:46
Ajaloofilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb ajaloo kui protsessi või teaduse uurimise ja mõtestamisega.
Varane ajaloofilosoofia (kuni 20. sajandi keskpaigani) tegeles peamiselt ajaloo mõtte otsimisega ehk filosoofid püüdsid ajaloosündmusi organiseerida mõtestatud tervikuks. Tavaliselt leidsid nad, et ajalool kui protsessil peab olema kindel suund, eesmärk ja vahendid, mille abil eelmist saavutada. Alates 1960. aastatest on ajaloofilosoofid pööranud rohkem tähelepanu aga ajalooteaduse mõistmisele, eriti sellele, kuidas ajaloolane ajalugu esitab ning kas objektiivne ajalugu on võimalik. Ajaloo kui teaduse probleemide filosoofilise lahkamisega tegeleti ka juba varem, kuid alates 1960. aastatest on sellega tegelemine saanud ajaloofilosoofide seas valdavaks.
Ajaloofilosoofia teemad
Ajaloo lõpp - Imperium Romanum
Tuntumaid ajaloofilosoofe
- Immanuel Kant
- Georg Wilhelm Friedrich Hegel
- Karl Marx
- Friedrich Engels
- Oswald Spengler
- Arnold Toynbee
- Wilhelm Dilthey
- Isaiah Berlin
- Paul Ricœur
- Arthur Danto
- Hayden White
- Francis Fukuyama