Gustav III: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Rünno (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Xqbot (arutelu | kaastöö)
40. rida: 40. rida:
[[pl:Gustaw III]]
[[pl:Gustaw III]]
[[pt:Gustavo III da Suécia]]
[[pt:Gustavo III da Suécia]]
[[ro:Gustav al III-lea al Suediei]]
[[ru:Густав III]]
[[ru:Густав III]]
[[sr:Густав III од Шведске]]
[[sr:Густав III од Шведске]]

Redaktsioon: 8. november 2009, kell 13:41

Gustav III

Gustav III (24. jaanuar (Juliuse kalendri järgi 13. jaanuar) 174629. märts 1792) oli Rootsi kuningas 1771. aastast kuni surmani.

Ta oli kuningas Adolf Fredriki poeg.

Gustav III oli viimane Rootsi monarh, kes valitses absolutistlikult. Et Gustav oli saanud hea hariduse, viis ta läbi rea valgustatud absolutismi vaimus reforme, näiteks kaotas piinamise ülekuulamise vahendina ning edendas haridust.

Peatselt pärast troonile tõusmist likvideeris ta 1772. aastal seni kuningavõimule suurt mõju avaldanud aadlirühmitused, nii-nimetatud Kübaratepartei ja Mütsidepartei.

Gustavi peamiseks eesmärgiks oli aga Rootsi kunagise hiilguse taastamine. Selleks alustas ta 1788. aastal sõda Venemaaga, et oma kunagisi Läänemereprovintse (Eestimaad ja Liivimaad) tagasi võita. Kuid sõda ei läinud kuigi hästi, Vene armee oli sõjaks küllaltki hästi valmis ning lisaks tekkis Rootsi aadlike seas Vene-sõbralik Anjala Liit. Nii pidi Gustav sõja 1790. aastal piirimuutusteta Värälä rahuga lõpetama.

Järgnevalt sõlmisid Gustav ja Katariina II revolutsioonilise Prantsusmaa vastase liidu ning plaanisid Vene-Rootsi ühisdessanti selle rannikule. Ettevalmistustega alustati 1791. aasta lõpul.

16. märtsil 1792. aastal haavas Gustavit maskiballi ajal aadliopositsiooni liige Jacob Johan Anckarström. Esialgu ei tundunud haav kuigi tõsine, ent peagi tekkis veremürgitus, millesse kuningas 29. märtsil suri.

Eelnev
Adolf Fredrik
Rootsi kuningas
17711792
Järgnev
Gustav IV Adolf