Märjamaa kirik: erinevus redaktsioonide vahel
RobertRSMN (arutelu | kaastöö) |
P →Ajalugu: wl |
||
| 7. rida: | 7. rida: | ||
Arvatavasti [[14. sajand]]il ehitatud hoone oli kasutusel pikemalt kaitseehitisena. [[1686]]. aastal uuendati kirikut ning [[1871]]. aastal ehitati kirikutorn praeguse kõrguseni. |
Arvatavasti [[14. sajand]]il ehitatud hoone oli kasutusel pikemalt kaitseehitisena. [[1686]]. aastal uuendati kirikut ning [[1871]]. aastal ehitati kirikutorn praeguse kõrguseni. |
||
[[11. september|11. septembril]] [[1932]] avati pidulikult kirikuväravana kirikuaia idaküljele püstitatud mälestusmärk Märjamaa langenud sõdurite mälestuse jäädvustamiseks.<ref>Kirikuvärav langenute mälestuseks. [[Päevaleht]]. 11. september 1932, [http://dea.nlib.ee/index.php?lid=4&byea=1932&bmon=9 lk.8]</ref> |
[[11. september|11. septembril]] [[1932]] avati pidulikult kirikuväravana kirikuaia idaküljele püstitatud [[Märjamaa Vabadussõja monument|mälestusmärk]] Märjamaa langenud sõdurite mälestuse jäädvustamiseks.<ref>Kirikuvärav langenute mälestuseks. [[Päevaleht]]. 11. september 1932, [http://dea.nlib.ee/index.php?lid=4&byea=1932&bmon=9 lk.8]</ref> |
||
[[1941]]. aastal Märjamaa lahingute käigus kirik hävines täielikult. [[1959]]. aastaks kirik taastati ning võeti uuesti kasutusele. |
[[1941]]. aastal Märjamaa lahingute käigus kirik hävines täielikult. [[1959]]. aastaks kirik taastati ning võeti uuesti kasutusele. |
||
Redaktsioon: 6. november 2009, kell 13:03
Märjamaa Maarja kirik on kirik Rapla maakonnas Märjamaa vallas Märjamaa alevikus. Varem jäi kirik Läänemaale Märjamaa kihelkonda.
Neitsi Maarjale pühendatud kirikut kasutab EELK Märjamaa Maarja kogudus.
Ajalugu
Arvatavasti 14. sajandil ehitatud hoone oli kasutusel pikemalt kaitseehitisena. 1686. aastal uuendati kirikut ning 1871. aastal ehitati kirikutorn praeguse kõrguseni.
11. septembril 1932 avati pidulikult kirikuväravana kirikuaia idaküljele püstitatud mälestusmärk Märjamaa langenud sõdurite mälestuse jäädvustamiseks.[1]
1941. aastal Märjamaa lahingute käigus kirik hävines täielikult. 1959. aastaks kirik taastati ning võeti uuesti kasutusele.
Enne 1941. aasta põlengut kirikus olnud Christian Ackermanni 17. sajandil loodud altar oli kingitud "Jumala auks ja kirikule kaunistuseks" Paeküla mõisniku Anton Friedrich von Salza ja "au ning voorusrikka proua Dorothea Taube" poolt.
Praegu on kasutusel arhitekt Illar Kannelmäe kavandi järgi rajatud altarilaud ning altariseinal on Uno Roosvalti altarimaal ”Mina olen eluleib”.
Kirikutornis on 5 kella, milles üks on toodud Märjamaa õigeusu kirikust.
Märjamaa kirik kuulub EELK Märjamaa Maarja kogudusele.
Neitsi Maarja auks pühitsetud kirik on andnud nime ka Märjamaale (Maarjamaa -> Märjamaa).[viide?]
Vaata ka
Kirjandus
- Eesti Evangeeliumi Luteriusu kirikud, Tartu 1939
Viited
Välislink
Kirik: Märjamaa
Mõisad: Haimre mõis | Kasti mõis | Kauri mõis | Kuuda mõis | Kõrvetaguse mõis | Lümandu mõis | Mõisamaa mõis | Mõraste mõis | Männiku mõis | Nõmmpere mõis | Orgita mõis | Paeküla mõis | Pargi mõis | Päädeva mõis | Sõtke mõis | Uue-Kasti mõis | Uue-Märjamaa mõis | Uuesalu mõis | Vaimõisa mõis | Valgu mõis | Vana-Märjamaa mõis