Karoliine hõbelõng: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{filmi info |
|||
{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2009}} |
|||
| filmi_nimi = Karoliine hõbelõng |
|||
⚫ | |||
| originaalnimi = |
|||
| pilt = |
|||
| pildiallkiri = |
|||
| zhanr = [[lastefilm]], [[muusikafilm]] |
|||
| lavastaja = [[Helle Karis]] |
|||
| produtsent = [[Ronald Kolmann]] |
|||
| stsenaarium = Helle Karis, [[Vladislav Koržets]] |
|||
| jutustaja = |
|||
| peaosades = [[Chätrin Bagala]]<br>[[Martin Veinmann]]<br>[[Rein Aren]]<br>[[Salme Reek]] |
|||
| helilooja = [[Olav Ehala]] |
|||
| operaator = |
|||
| toimetaja = [[Enn Säde]] |
|||
| montaazh = |
|||
| filmistuudio = [[Tallinnfilm]] |
|||
| levitaja = |
|||
| aasta = [[1984]] |
|||
| esilinastus = |
|||
| kestus = 74 min |
|||
| riik = [[Nõukogude Liit]] ([[Eesti]]) |
|||
| keel = [[eesti keel|eesti]] |
|||
| eelarve = |
|||
| piletitulu = |
|||
| eelnev = "[[Nukitsamees (film)|Nukitsamees]]" |
|||
| järgnev = "[[Metsluiged]]" |
|||
| koduleht = |
|||
| imdb_id = 0194353 |
|||
| filmiveebi_id = |
|||
}} |
|||
⚫ | |||
==Sisukokkuvõte== |
|||
==Süžee== |
|||
Lambakuningriigi pirtsaka printsessi Karoliine (([[Chätrin Bagala]])iga soov ja kapriis on alamatele seaduseks. Ka arvukad kosilased lükkab Karoliine tagasi ning ei väsi neile õelat vingerpussi mängimast, kuni saabub unelmate kuningapoeg Kaspar ([[Martin Veinmann]]) – ent korvi saab temagi. Kuningal ([[Rein Aren]]) saab tütre mängitsemistest villand ja ta kihutab kangekaelse troonipärija lossist välja. |
|||
Allegoorilises loos tuleb Karoliinel teel iseendani esmalt rinda pista Petumeele ja Libekeelega, kes kuningatütre sohu juhatavad. Järgnev on kui läbilõige eesti [[mütoloogia]]st |
Allegoorilises loos tuleb Karoliinel teel iseendani esmalt rinda pista Petumeele ([[Luule Komissarov]]) ja Libekeelega ([[Ines Aru]]), kes kuningatütre sohu juhatavad. Järgnev on kui läbilõige eesti [[mütoloogia]]st. Karoliine ja talle järgnev Kaspar katsuvad üheskoos jõudu Näkiga ning lahutavad kaks vana vimmameest, Mülkakolli ([[Jüri Vlassov]]) ja Laukakolli ([[Mihkel Smeljanski]]), kes kuidagimoodi ei suuda omavahel järve jagada. Müstikat lisab salalike laugaste ja põlislaante vahel uneaur, mis iga elusolendi magama paneb ja unne jätabki. Võidetakse seegi katsumus. Koos jõutakse viimaks sügavasse metsa, kus Karoliinel tuleb taas võidelda hirmu ja isekusega ning riskida eluga, et päästa nõidusest Libahunt. |
||
Pärast röövlite ([[Tõnu Kark]], [[Jüri Krjukov]], [[Ain Lutsepp]], [[Ago Roo]], [[Urmas Kibuspuu]], [[Väino Laes]]) kätte langemist ja röövlikamba ülekavaldamist jõuab Karoliine viimaks tagasi koduradadele, kus lossi lähedal seisvas püstkojas keegi kaunis daam – endine Libahunt – vokil hõbelõnga ketrab. Karoliine õpib samuti ketrama ning mõistab, et elu mõte on armastuses ja töös. Karoliine ja Kaspar abielluvad. |
|||
==Muusikast== |
==Muusikast== |
||
⚫ | Nii nagu sama loomingulise meeskonna eelmise töö, filmi "[[Nukitsamees (film)|Nukitsamees]]" puhul on ka selle filmi muusika rahva seas populaarne. Ansambli [[Kiigelaulukuuik]] repertuaaris on üldtuntud ja plaadistatud "Ehi, kallis, ehi" ja "Lambalaul". Laulukonkurssidel on sageli esitatud "Näki laulu", samuti on plaadistatud "Unemaa" (filmimuusika esitajad [[Ele Kõlar|Ele]] ja [[Kaja Kõlar]]) ning filmist välja jäänud laul "Armastus on hõbeniit". |
||
⚫ | Nii nagu sama loomingulise meeskonna eelmise töö, filmi "[[Nukitsamees]]" puhul |
||
==Kriitika== |
==Kriitika== |
||
⚫ | Kriitikud ei võtnud Karise uut tööd vastu just suure vaimustusega. Raamatus "[[Eesti film]]" avaldatu põhjal selgub, et esmajoones heideti linateosele ette fragmentaarsust, hakitust ja omavahel sobimatute ''show''-numbrite rittaseadmist. Sellest hoolimata on "Karoliine hõbelõng" sageli jooksnud televisioonis ning filmisõpradele hästi teada linalugu. |
||
⚫ | Kriitikud ei võtnud Karise uut tööd vastu just suure vaimustusega. Raamatus "[[Eesti film]]" avaldatu põhjal selgub, et esmajoones heideti linateosele ette fragmentaarsust, hakitust |
||
[[Kategooria:Eesti filmid]] |
[[Kategooria:Eesti filmid]] |
Redaktsioon: 4. november 2009, kell 12:49
Žanr | lastefilm, muusikafilm |
---|---|
Režissöör | Helle Karis |
Stsenarist | Helle Karis, Vladislav Koržets |
Helilooja | Olav Ehala |
Peaosades |
Chätrin Bagala Martin Veinmann Rein Aren Salme Reek |
Toimetaja | Enn Säde |
Produtsent | Ronald Kolmann |
Filmistuudio | Tallinnfilm |
Aasta | 1984 |
Kestus | 74 min |
Riik | Nõukogude Liit (Eesti) |
Keel | eesti |
Eelnev | "Nukitsamees" |
Järgnev | "Metsluiged" |
IMDb profiil |
"Karoliine hõbelõng" on 1984. aasta muinasjutuline laste muusikaline mängufilm, mille on lavastanud Helle Karis, muusika kirjutanud Olav Ehala ja tantsud seadnud Mait Agu.
Süžee
Lambakuningriigi pirtsaka printsessi Karoliine ((Chätrin Bagala)iga soov ja kapriis on alamatele seaduseks. Ka arvukad kosilased lükkab Karoliine tagasi ning ei väsi neile õelat vingerpussi mängimast, kuni saabub unelmate kuningapoeg Kaspar (Martin Veinmann) – ent korvi saab temagi. Kuningal (Rein Aren) saab tütre mängitsemistest villand ja ta kihutab kangekaelse troonipärija lossist välja.
Allegoorilises loos tuleb Karoliinel teel iseendani esmalt rinda pista Petumeele (Luule Komissarov) ja Libekeelega (Ines Aru), kes kuningatütre sohu juhatavad. Järgnev on kui läbilõige eesti mütoloogiast. Karoliine ja talle järgnev Kaspar katsuvad üheskoos jõudu Näkiga ning lahutavad kaks vana vimmameest, Mülkakolli (Jüri Vlassov) ja Laukakolli (Mihkel Smeljanski), kes kuidagimoodi ei suuda omavahel järve jagada. Müstikat lisab salalike laugaste ja põlislaante vahel uneaur, mis iga elusolendi magama paneb ja unne jätabki. Võidetakse seegi katsumus. Koos jõutakse viimaks sügavasse metsa, kus Karoliinel tuleb taas võidelda hirmu ja isekusega ning riskida eluga, et päästa nõidusest Libahunt.
Pärast röövlite (Tõnu Kark, Jüri Krjukov, Ain Lutsepp, Ago Roo, Urmas Kibuspuu, Väino Laes) kätte langemist ja röövlikamba ülekavaldamist jõuab Karoliine viimaks tagasi koduradadele, kus lossi lähedal seisvas püstkojas keegi kaunis daam – endine Libahunt – vokil hõbelõnga ketrab. Karoliine õpib samuti ketrama ning mõistab, et elu mõte on armastuses ja töös. Karoliine ja Kaspar abielluvad.
Muusikast
Nii nagu sama loomingulise meeskonna eelmise töö, filmi "Nukitsamees" puhul on ka selle filmi muusika rahva seas populaarne. Ansambli Kiigelaulukuuik repertuaaris on üldtuntud ja plaadistatud "Ehi, kallis, ehi" ja "Lambalaul". Laulukonkurssidel on sageli esitatud "Näki laulu", samuti on plaadistatud "Unemaa" (filmimuusika esitajad Ele ja Kaja Kõlar) ning filmist välja jäänud laul "Armastus on hõbeniit".
Kriitika
Kriitikud ei võtnud Karise uut tööd vastu just suure vaimustusega. Raamatus "Eesti film" avaldatu põhjal selgub, et esmajoones heideti linateosele ette fragmentaarsust, hakitust ja omavahel sobimatute show-numbrite rittaseadmist. Sellest hoolimata on "Karoliine hõbelõng" sageli jooksnud televisioonis ning filmisõpradele hästi teada linalugu.