Gabro: erinevus redaktsioonide vahel
P robot lisas: mk:Габро |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Gabbro_pmg_ss_2006.jpg|thumb|[[Interferentsvärvus]]tes [[mikrofoto]] gabrost. Pildil kujutatu tegelik laius on umbes 0,5 cm.]] |
[[Pilt:Gabbro_pmg_ss_2006.jpg|thumb|[[Interferentsvärvus]]tes [[mikrofoto]] gabrost. Pildil kujutatu tegelik laius on umbes 0,5 cm.]] |
||
[[Pilt:GabbroRockCreek1.jpg|thumb|Gabro]] |
|||
'''Gabro''' on [[Aluseline kivim|aluselise]] koostisega [[süvakivim]]. |
'''Gabro''' on [[Aluseline kivim|aluselise]] koostisega [[süvakivim]]. |
||
Redaktsioon: 2. november 2009, kell 01:18
Gabro on aluselise koostisega süvakivim.
IUGS-i klassifikatsiooni kohaselt on gabro süvakivim ehk jämedateraline tardkivim, mille kvartsisisaldus QAPF-diagrammil on 0...5%, ning P/(A+P)>0,9 (P – plagioklass; A – leelispäevakivi) ja plagioklassi number on suurem kui 50 (An50).
Gabro on laialtlevinud kivim ja ühendab endas paljusid kitsama nimetusega erimeid. Gabro on makroskoopiliselt tumeda välimusega musti, rohekaid ja halle mineraale sisaldav kivim. Gabrot moodustavad mineraaliterad on enamasti palja silmaga eristatavad (kivimil on faneriitne struktuur).
Gabro on moodustunud maakoores tardunud aluselise (suhteliselt ränivaese) koostisega intrusiivides. Gabroga sama koostisega on vulkaaniline kivim basalt ja soonkivim diabaas. Gabrost erinevad nad peamiselt struktuuri poolest.
Gabroga sarnane kivim on dioriit.
Gabrole andis Itaalia linna Gabbro järgi nime saksa geoloog Christian Leopold von Buch aastal 1810.