Kose suvemõis

Kose suvemõis (saksa keeles Alt-Kosch) oli 1790. aastal Tallinna kaupmeeste Kochide perekonna poolt Tallinna lähedal rajatud suvemõis, mille järgi kogu piirkond ongi Kose asumi nime saanud.

Kose suvemõisa piirkonna omanikud olid pärast 1939. aastal Klaus Scheel ja pärast 1944. aasta oli piirkond nn Eesti Ajakirjanike Liidu puhkekodu.

Ajalugu

Suvemõisa rajas Joachim Christian Koch Tallinna raelt rendile antud maale 1790. aastal.

Koch'ide suguvõsa kabel ja perekonnakalmistu

1870. aastatel Andreas Cristian Koch tellis seni Kopli kalmistul asunud suguvõsa hauakabeli asemele, Otto Rudolf von Knüpfferilt Kose suvemõisa lähedale asuvale kõrgendilkule, kust avanesid toona romantilised vaated jõeorule ja Pirita kloostrivaremetele suguvõsa matusekabeli projekti.

„Kuusnurkse põhiplaaniga neoromaani stiilis romantiline ehitis on kahekorruseline, sisaldades kummalgi korrusel ühe võlvlaega ruumi. Tegemist on kollakast tellisest ehitisega kõrgel maakivist soklil. Hoonet ilmestavad mitmesugused dekoratiivelemendid: erikujulised aknaavad, katusetornikesed, vahekarniisid jm. Kahel pool ust hoone kui pühapaiga funktsioonile viitavad ristid.“

–

Matusekabeli olid August Weizenbergilt ja J. Raudsepa marmorskulptuurid, osa neist kujudest on hävinud või kaduma läinud, osa kujudest on aga siiani säilinud Eesti Kunstimuuseumis. Kochide perekonna matmispaik püsis Kochide suguvõsa valduses ka veel pärast 1920. aasta mõisate riigistamist, kui suvemõisa süda koos hoonetega oli juba Scheelide perekonnale üle antud. Kochide kabel oli esimene ehitis, mis Eesti NSV-s muinsuskaitse alla võeti. 1990. aastate alguseks oli matusekabel siiski juba lagunenud ning kabel taastati arhitekt T. Linna projekti järgi aastatel 1999-2003, hoone renoveerimist toetasid Tallinna Linnavalitsus, Pirita linnaosa, Pirita velodroom ja ka Kochide perekonna järeltulijad.

Scheeli krunt

Pärast baltisaksa päritolu omanike - Ilse ja Henriette Koch´ide lahkumist Umsiedlungi käigus 1939. aastal, sai Kose suvemõisa haldajaks Klaus Scheel, millest ka nimi Scheeli villa.

1940-1941. aastatel Scheeli krundi territooriumil Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi ja Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi töötajate poolt mõrvati massihukkamiste käigus senituvastamat arv isikuid.

Kokku avastati 1941. a sügisel Pirita-Kose haudadest 40 punase terrori ohvri laipa. 1941. aasta kevadel, kui jätkati kaevamisi avastati sulasemaja kuuri põranda alt veel 38 laipa.

 Pikemalt artiklis Inimsusevastased kuriteod ja Nõukogude okupatsioon Eestis 1940-1941

Peale saksa okupatsiooni algust 1941. aasta sügisel asus Scheeli suvilasse SS- ja politseiülem Hinrich Möller.

Välislingid

• Kose suvemõisa park meenutas Eedeni aeda
• Need teod süüdistavad – Scheeli krundil toimunud massimõrv
• Koch'ide kabeli varemed ja perekonnakalmistu - Kultuurimälestiste riiklik register