Tallinna Olümpiapurjespordikeskus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Oktav (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{kopipeist|allikas=http://www.ekspress.ee/viewdoc/892F2A7E63E59F23C2256CD800516E9C}}
[[Pilt:PiritaTOP.jpg|thumb]]
[[Pilt:PiritaTOP.jpg|thumb]]
'''Tallinna Olümpiapurjespordikeskus''' (lühend '''TOP'''; ka: ''Pirita Purjespordikeskus''; arhitektid [[Henno Sepmann]], [[Peep Jänes]], [[Ants Raid]] ja [[Himm Looveer]]) on 193 000 m² suurusel maa-alale [[1980. aasta suveolümpiamängud|1980 aasta olümpiaregatiks]] ehitatud spordikompleks, kuhu kuulub 18 hoonet: jõe- ja meresadam 470 alusele, jahtklubi, ellingud, töökojad, pressikeskus ja laevakujuline olümpiaküla 632 voodikohaga. Poolsaarena lõikus jõesadamasse tseremooniaväljak, mille tipus sirutus konsoolina jõe kohale platvorm olümpiatulega. Jõe vastaskaldale monteeriti tribüünid 5000 pealtvaatajale.
'''Tallinna Olümpiapurjespordikeskus''' (lühend '''TOP''', '''Pirita Purjespordikeskus''') on arhitektide [[Henno Sepmann]]i, [[Peep Jänes]]e, [[Ants Raid]]i ja [[Himm Looveer]]i poolt 193 000 m² suurusel maa-alale [[1980. aasta suveolümpiamängud|1980 aasta olümpiaregatiks]] projekteeritud spordikompleks, kuhu kuulub 18 hoonet: jõe- ja meresadam 470 alusele, jahtklubi, ellingud, töökojad, pressikeskus ja laevakujuline olümpiaküla 632 voodikohaga. Poolsaarena lõikus jõesadamasse tseremooniaväljak, mille tipus sirutus konsoolina jõe kohale platvorm olümpiatulega. Jõe vastaskaldale monteeriti tribüünid 5000 pealtvaatajale.


Oma mastaapsuse tõttu kujutab TOP endast Eesti 20. sajandi arhitektuuri kontekstis haruldast nn megastruktuurset linnakut. Unikaalse organiseeritusastmega hoone esindab 1970. aastate lõpu [[modernism|hilismodernistlikku]] arhitek­tuu­ri, mis tähtsa riikliku objektina ka originaalsena teostati. Peamise ideena läbis kompleksi oma­ette mikrokeskkonna loomine, oma tä­na­vate ja väljakute tekki­mi­ne hori­sontaalse, rannikuga paral­leelse madala mahu ning verti­kaalse aktsendina kerkivate eri­funkt­sioo­niliste hoonete vahel, mis taolisena on Eestis ainulaadne.
Oma suuruse tõttu kujutas TOP endast Eesti 20. sajandi arhitektuuri kontekstis haruldast spordilinnakut. Peahoone esindab [[1970]]. aastate lõpu [[modernism|hilismodernistlikku]] arhitek­tuu­ri. Kompleksi idee oli peahoones oma­ette mikrokeskkonna loomine, kus oma tä­na­vate ja väljakutega tekib hori­sontaalne, rannikuga paral­leelne madala mahu ning verti­kaalse aktsendiga kerkiv hoone teiste eri­funkt­sioo­niliste hoonete vahel. Selline lahendus on Eestis ainulaadne.


[[1980. aasta suveolümpiamängud|1980. aasta suveolümpiamängudeks]] rajatud hoone võeti [[1997]]. aastal [[arhitektuurimälestis]]ena riikliku [[muinsuskaitse]] alla. [[1981]]. aastal pälvis keskus NSVL riikliku preemia
[[1980. aasta suveolümpiamängud|1980. aasta suveolümpiamängudeks]] rajatud hoone võeti [[1997]]. aastal [[arhitektuurimälestis]]ena riikliku [[muinsuskaitse]] alla. [[1981]]. aastal pälvis keskus NSVL riikliku preemia
15. rida: 14. rida:
[http://www.ekspress.ee/viewdoc/892F2A7E63E59F23C2256CD800516E9C Eesti Ekspress]
[http://www.ekspress.ee/viewdoc/892F2A7E63E59F23C2256CD800516E9C Eesti Ekspress]


[[Kategooria:Tallinna ehitised]]
[[Kategooria:Tallinna spordiehitised]]
[[Kategooria:1980. aasta suveolümpiamängud]]
[[Kategooria:1980. aasta suveolümpiamängud]]

Redaktsioon: 27. oktoober 2009, kell 14:16

Tallinna Olümpiapurjespordikeskus (lühend TOP, Pirita Purjespordikeskus) on arhitektide Henno Sepmanni, Peep Jänese, Ants Raidi ja Himm Looveeri poolt 193 000 m² suurusel maa-alale 1980 aasta olümpiaregatiks projekteeritud spordikompleks, kuhu kuulub 18 hoonet: jõe- ja meresadam 470 alusele, jahtklubi, ellingud, töökojad, pressikeskus ja laevakujuline olümpiaküla 632 voodikohaga. Poolsaarena lõikus jõesadamasse tseremooniaväljak, mille tipus sirutus konsoolina jõe kohale platvorm olümpiatulega. Jõe vastaskaldale monteeriti tribüünid 5000 pealtvaatajale.

Oma suuruse tõttu kujutas TOP endast Eesti 20. sajandi arhitektuuri kontekstis haruldast spordilinnakut. Peahoone esindab 1970. aastate lõpu hilismodernistlikku arhitek­tuu­ri. Kompleksi idee oli peahoones oma­ette mikrokeskkonna loomine, kus oma tä­na­vate ja väljakutega tekib hori­sontaalne, rannikuga paral­leelne madala mahu ning verti­kaalse aktsendiga kerkiv hoone teiste eri­funkt­sioo­niliste hoonete vahel. Selline lahendus on Eestis ainulaadne.

1980. aasta suveolümpiamängudeks rajatud hoone võeti 1997. aastal arhitektuurimälestisena riikliku muinsuskaitse alla. 1981. aastal pälvis keskus NSVL riikliku preemia

Projekteerimise planeerimine

Kuigi Moskva ja Tallinn valiti suvemängude linnadeks alles 1974. aasta oktoobris, plaaniti spordikeskuse ehitust juba aasta varem. Projekteerimine oli intriigiderohke. 1973. aastal toimunud arhitektuurivõistluse võitis noorte arhitektide Avo-Himm Looveeri, Kristin Looveeri, Tiit Kaljundi juhitud kollektiiv märgusõnaga "Onu", kes asus projekteerima. Kuid hiljem organiseeriti järelkonkurss, mille võitis sama grupp. Noori mitte usaldades mängiti 1975 autorite kollektiiv ümber: juhtima asus Henno Sepmann, juurde tulid Peep Jänes ja Ants Raid, algsest kollektiivist jätkas vaid Avo-Himm Looveer. Jänes oli peamiselt olümpiaküla, Looveer jahtklubi ja tseremooniaväljaku autor. 1976 mais pani Rahvusvahelise Purjespordiliidu president Peppe Croce keskusele nurgakivi. Enne ehituse algust tuli lammutada spordilaevade katsetehase (kolis Paljassaarde) ning sõjaväe jahtklubi majad.

Välislingid

Eesti Ekspress