Rannaniit: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{kopipeist|allikas=http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1076755/Maastikuhoolduskavad.pdf}} |
{{kopipeist|allikas=http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1076755/Maastikuhoolduskavad.pdf}} |
||
[[Pilt:Santagadea.jpg|thumb|Rannaniit [[Tapia de Casariego]]s [[Biskaia laht|Biskaia lahe]] juures [[Hispaania]]s]] |
|||
[[Rannaniit]] on mereäärne madal [[rohumaa]], mis [[kõrgvesi|kõrgvee]] aegu võib jääda vee alla. Rannaniidul kasvavad taimed, mis taluvad [[soolane vesi|soolast vett]] ja [[sooldunud muld]]a. Rohttaimestik üsna lopsakas ning seetõttu on rannaniitu peetud heaks [[karjamaa]]ks nii veistele, hobustele, kui ka lammastele. Rannaniit on avatud, puude ja põõsasteta [[kooslus]], mis on tingitud [[üleujutus]]te mõjust. Merest kaugemal läheb rannaniit enamasti sujuvalt üle [[aruniit|aru-]] või [[looniit|looniiduks]], kus juba saavad kasvada puittaimed. |
[[Rannaniit]] on mereäärne madal [[rohumaa]], mis [[kõrgvesi|kõrgvee]] aegu võib jääda vee alla. Rannaniidul kasvavad taimed, mis taluvad [[soolane vesi|soolast vett]] ja [[sooldunud muld]]a. Rohttaimestik üsna lopsakas ning seetõttu on rannaniitu peetud heaks [[karjamaa]]ks nii veistele, hobustele, kui ka lammastele. Rannaniit on avatud, puude ja põõsasteta [[kooslus]], mis on tingitud [[üleujutus]]te mõjust. Merest kaugemal läheb rannaniit enamasti sujuvalt üle [[aruniit|aru-]] või [[looniit|looniiduks]], kus juba saavad kasvada puittaimed. |
||
Redaktsioon: 23. oktoober 2009, kell 23:22
|
Võimalik autoriõiguste rikkumine! Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks litsentsi CC BY-SA 3.0 tingimustel, siis edasta aadressile permissions-et  wikimedia.org kiri, milles autor kinnitab, et on nõus teksti kasutamisega selle litsentsi tingimustel.
Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud. |
Rannaniit on mereäärne madal rohumaa, mis kõrgvee aegu võib jääda vee alla. Rannaniidul kasvavad taimed, mis taluvad soolast vett ja sooldunud mulda. Rohttaimestik üsna lopsakas ning seetõttu on rannaniitu peetud heaks karjamaaks nii veistele, hobustele, kui ka lammastele. Rannaniit on avatud, puude ja põõsasteta kooslus, mis on tingitud üleujutuste mõjust. Merest kaugemal läheb rannaniit enamasti sujuvalt üle aru- või looniiduks, kus juba saavad kasvada puittaimed.
Eestis levinud enamasti läänerannikul. Seda tüüpi niidud püsivad avatuna ainult tänu karjatamisele. Karjatamise puudumisel kasvavad rannaniidud kinni - peale tungivad kadakas ja lehtpuuvõsa, samuti pilliroog. Kinnikasvanud rannaniitu saab taastada võsa ning roo eemaldamisega ja karjatamise taastamisega.