Esindusdemokraatia: erinevus redaktsioonide vahel
P robot lisas: ta:சார்பாண்மை மக்களாட்சி |
P robot muutis: tr:Temsilî demokrasi |
||
41. rida: | 41. rida: | ||
[[th:ประชาธิปไตยแบบมีผู้แทน]] |
[[th:ประชาธิปไตยแบบมีผู้แทน]] |
||
[[vi:Dân chủ đại nghị]] |
[[vi:Dân chủ đại nghị]] |
||
[[tr: |
[[tr:Temsilî demokrasi]] |
||
[[uk:Представницька демократія]] |
[[uk:Представницька демократія]] |
||
[[zh:代議民主制]] |
[[zh:代議民主制]] |
Redaktsioon: 23. oktoober 2009, kell 07:07
See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2009) |
Esindusdemokraatia on demokraatia vorm, mille puhul rahvas teostab oma võimu kaudselt, esindajate kaudu. Parlamentaarses riigis valib rahvas oma esindajad ainult parlamenti (näiteks Eestis, Suurbritannias, Rootsis). Presidentaalses riigis (näiteks Venemaal, USA-s) valib rahvas nii parlamendi kui ka presidendi.
Esindusdemokraatia ja muud demokraatia vormid
Kuna esindusdemokraatia kõige suuremaks probleemiks võib pidada täieliku läbipaistvuse puudumist[viide?] ja seetõttu võimu kaugenemist rahvast, siis rakendatakse paljudes kogukondades ühiskonna juhtimisel otsedemokraatia ja osalusdemokraatia põhimõtteid.
Otse- ja osalusdemokraatia probleemiks on võrreldes esindusdemokraatiaga suurem aja- ja muude ressursside kulu otsuste tegemisel. Seetõttu rakendatakse suuremate üksuste (linn, riik, riikide liit) juhtimisel eelkõige esindusdemokraatiat.
Esindusdemokraatia ja otsedemokraatia
Esindusdemokraatia vastandub otsedemokraatiale, mille puhul rahvas teostab oma võimu otseselt.
Esindusdemokraatia ja osalusdemokraatia
Esindusdemokraatia teisendit, mis sisaldab otsedemokraatia elemente, kutsutakse osalusdemokraatiaks. Tavaliselt toimib osalusdemokraatia paremini väiksemate kogukondade või otsustusüksuste tasemel (näiteks perekond, korteriühistu, küla). Selleks, et vähendada üksikisikust kaugele jääva esindusdemokraatia vahenditega tehtud otsuste negatiivset mõju üksikisikule, peab võimalikult palju kohalikke probleeme leidma lahenduse väikestes kogukondades. Kõrgemate tasandite otsustada tuleb jätta ainult põhimõttelised küsimused. Nii pole ka vaja kõrgematele tasanditele suurtes kogustes tööjõudu (bürokraatia), keda võib rakendada muul tööl.