Astendamine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot lisas: tr:Üslü sayı |
P robot lisas: xal:Идрлһн |
||
46. rida: | 46. rida: | ||
[[fa:توان (ریاضی)]] |
[[fa:توان (ریاضی)]] |
||
[[fr:Exposant (mathématiques)]] |
[[fr:Exposant (mathématiques)]] |
||
[[xal:Идрлһн]] |
|||
[[ko:거듭제곱]] |
[[ko:거듭제곱]] |
||
[[hr:Potenciranje]] |
[[hr:Potenciranje]] |
Redaktsioon: 19. oktoober 2009, kell 21:44
Astendamiseks nimetatakse astme an leidmist. Seejuures arvu n nimetatakse astendajaks ehk eksponendiks ning arvu a astendatavaks ehk astme aluseks. Astendamise pöördtehted on juurimine ja logaritmimine.
Astme mõiste
Astmeks nimetatakse
- ühest suurema naturaalarvu n korral korrutist, milles on n võrdset tegurit a:
- negatiivse astendaja korral , kui a ≠ 0
- a1 = a
- a0 = 1, kui a ≠ 0
- ratsionaalarvulise astendaja korral , a > 0
- irratsionaalarvulise astendaja korral , kus rn on suvaline irratsionaalarvude jada, mille piirväärtuseks on irratsionaalarv s.
Astme omadused
- Kui a > 0, siis iga reaalarvulise astendaja r korral ka ar > 0
- Iga r > 0 korral 0r = 0
- 1r=1
Tehted astmetega
- Võrdsete alustega astmete korrutamisel astendajad liituvad ar×as = ar+s
- Võrdsete astendajatega astmete korrutamisel astendatavad korrutatakse ar×br = (ab)r
- Võrdsete alustega astmete jagamisel astendajad lahutatakse
- Võrdsete astendajatega astmete jagamisel astendatavad jagatakse
- Astme astendamisel astendajad korrutatakse