Hieronymus

See artikkel räägib kirikuisast; Colloredo-Mannsfeldi vürsti kohta vaata artiklit Hieronymus (Colloredo-Mannsfeld); teiste samanimeliste isikute kohta vaata lehekülge Hieronymus (täpsustus)

---

Sophronius Eusebius Hieronymus (347 Stridon (praegu Štrigova), Istria (praegu Horvaatia) – 30. september 420 Petlemm) oli vanarooma kristlik õpetlane, teoloog, kirikuisa.

Hieronymus on Rooma Katoliku Kiriku poolt tunnustatud kanoniseeritud pühak.

Tavaliselt kujutatakse Hieronymust töötoas, kardinalimüts peas, tõlkimas Piiblit või tegemas mõnda muud kirjutustööd. Tema sümboliks võib pidada lõvi. Legend räägib, et Hieronymus tõmbas lonkava lõvi käpast okka ning sellest lõvist sai pühaku alaline sõber ja austaja. Harvem kujutatakse Hieronymust öökulliga – tarkuse sümboliga.

Hieronymus on raamatukoguhoidjate ja tõlkijate kaitsepühak. Tema mälestuspäev on 30. detsembril.

Elu

Sophronius Eusebius Hieronymus sündis Stridonis, Pannoonia ja Dalmaatsia piiril, tänapäeva Horvaatias. Tema vanemad olid kristlased, kuid Hieronymus ristiti alles 360. või 366. aastal Roomas. Hieronymus õppis koos sõbra Bonosusega Roomas retoorikat ja filosoofiat. Tema õpetajaks oli Aelius Donatus. Ta õppis kainee kreeka keelt, kuid sel ajal ei plaaninud ta ei Kreeka kirikuisade kirjutisi ega ka kristlikke töid üldiselt.

Hieronymus veetis mitu aastat Roomas, siis rändas koos Bonosusega Galliasse ning jäi pidama Trieris. Trieris asus Hieronymus esmakordselt teoloogia õpingute kallale. Seal kirjutas ta enda sõbra Rufinuse jaoks ümber Hilariuse kommentaare psalmidele ja traktaati „Idamaalaste sinoditest või usust“ (De synodis seu de fide Orientalium) Hieronymus kihlus, kuid katkestas kihluse pärast Vita Antonii lugemist ning otsustas anahoreetliku munkluse kasuks. Hieronymus rändas koos Rufinusega Aquileasse ning jäi sinna kuudeks, võib-olla isegi aastateks.

373. aastal suundus Hieronymus läbi Traakia ja Väike-Aasia Põhja-Süüriasse. Seal olles Hieronymus haigestus, kaks tema reisikaaslast surid. Haiguse ajal pühendas ta ennast Piibli uuringutele.

374.–378. aastani toimus Hieronymuse esimene palverännak, mis viis ta Chalkise kõbesse Antiookiast edelas. Seal olles hakkas ta taas tegelema õpingute ja kirjutamisega ning tegi esimesed katsed õppimaks heebrea keelt. On ka võimalik, et sel ajal pidas ta ka kirjavahetust Antiookia juutidega.

379. aastal naasis Hieronymus Antiookiasse. Varsti pärast naasmist suundus ta Konstantinoopolisse, kus alustas teoloogilisi õpinguid Nazianose Gregoriose ja Nyssa Gregoriose juures. Pärast kahte aastat Konstantinoopolis viis tee Hieronymose Rooma, kus tema ülesandeks sai ladinakeelse piiblitõlke läbivaatamine. Uue parandatud tõlke aluseks pidi saama kreekakeelne Uus Testament. Hieronymus täiendas ka varasemaid piiblitõlkeid. Just piibli tõlkimisega seotut võibki pidada Hieronymuse elutööks.

Roomas olles tutvus ta Paulaga ning oli üldiselt tihti ümbritsetud haritud naiste poolt. See viis aga vastuoluni Rooma vaimulikkonnaga ning pärast Hieronymuse patrooni Damasuse surma 384.aastal oli ta sunnitud lahkuma.

385. aasta augustis naasis Hieronymus Antiookiasse. Peagi järgnes talle ka Paula ning koos suunduti palverännakule Pühale maale. Koos Antiookia piiskopiga külastati Jeruusalemma, Petlemma ning Galilea pühasid paiku, siis suunduti Egiptusesse.

Hieronymus elas oma elu lõpuni Pühal maal. Tema elu need aastad olid eriti viljakad – nendesse 34 aastasse kuuluvad tema elu kõige olulisemad tööd, mille hulka kuuluvad ka näiteks tema versioon heebreakeelsest Vanast Testamendist ning tema parimad kommentaarid kristlikele kirjutistele.

Hieronymus suri 30. septembril 420. aastal. Algselt oli ta maetud Petlemma, kuid räägitakse, et hiljem paigutati tema säilmed ümber Santa Maria Maggiore basiilikasse Roomas.

Kirjutised

Hieronymus oskas väga hästi kreeka keelt ning enne tõlketöö alustamist omas mõningaid teadmisi ka heebrea keele kohta. Tõlketööd alustas ta 382.aastal, tehes mõningaid parandusi varasemasse Piibli ladinakeelsesse tõlkesse – "Vulgatasse". Algselt kasutas Hieronymus tõlkimiseks Septuagintat, kuid 390. aasta paiku läks üle heebreakeelsele Piiblile. Enne teda kasutatigi tõlkimiseks peamiselt septuagintat. Järgmised 15 aastat kommenteeris ta oma tõlget mitmeid kordi ning põhjendas oma tõlkevalikut.

Hieronymuse kommentaarid on võimalik jagada kolmeks: kommentaarid, tõlked või parandused tema kreeklastest eelkäijate töödele ning tema isiklikud kommentaarid Vana ja Uue Testamendi kohta.

Lisaks tõlgetele oli Hieronymus ka mitmete ajalookirjutiste autor. Esimene ajalooline kirjutis valmis aastal 390 Konstantinoopolis. Kõige olulisem tema ajaloolistest kirjutistest on "De viris illustribus". Selles on 135 kristliku autori biograafiad.

Välislingid

• "St. Jerome" by Louis Saltet, in The Catholic Encyclopedia (1910)
• Jewish Encyclopedia: Jerome
• St. Jerome - Catholic Online
• The Story of St. Jerome and the Lion
• St Jerome (Hieronymus) of Stridonium Orthodox synaxarion

Artikli kirjutamisel on kasutatud inglise Vikipeediat seisuga 15. juuni 2008.