Liivimaa: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 8. oktoober 2009, kell 04:13

Liivimaa (ladina Livonia, läti Livonija, Vidzeme, saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.

Tegelikult on mõistel "Liivimaa" kolm erinevat tähendust:

1. Enne 13. sajandi algust ehk Läänemere kaldale jõudnud Põhjala ristisõdu (Eesti muistset vabadusvõitlust) tähendas Liivimaa liivlaste asuala Liivi lahe rannikul. Just liivlaste asualalt algasid Saksa feodaalide vallutused (seni paganlike hõimude ristimine).

2. Peale 13. sajandi ristisõdu ehk Läänemere idakalda kritianiseerimist tähistas Liivimaa praeguse Eesti ja Lätiu territooriume. Ühtset riiki neil aladel ei tekkinud, Liivimaa ala oli jagatud taanlaste, ordu ja mitmete piiskopkondade (Saare-Lääne, Tartu, Riia ja Kuramaa piiskopkonnad) vahel. Hiljem on keskaegset Liivimaad segaduste vältimiseks nimetatud tihti ka Vana-Liivimaaks (Alt-Livland, Old Livonia). Hiljem (alates 17.–18. sajandist) on samu alasid nimetatud tihti Balti provintsideks.

3. Balti provintside ehk kubermangude keskmine provints (kubermang) 17.–20. sajandeil. Hõlmas praeguse Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti alasid. Põhjas piirnes ta Eestimaa provintsi (kubermanguga), lõunas ja läänes Kuramaaga.

Vana-Liivimaa

Pikemalt artiklis Vana-Liivimaa

Sakslaste vallutuste jätkudes kandus nimi Liivimaa teistelegi nende vallutatud piirkondadele: latgalite asualale ning Lõuna- ja Kesk-Eestile 1210. - 20. aastatel, Kuramaale ja Semgallialele 13. sajandi teisel poolel, Eestimaale pärast selle ühendamist Liivi ordu valdustega 1347.

1347–1561 hõlmas Liivimaa (selleaegseis piirides nimetatakse Vana-Liivimaaks, vene Ливония) kogu Liivi orduriigi, Riia peapiiskopkonna, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonna ning linnade konföderatsiooni.

Poola-Liivimaa

Pikemalt artiklis Poola-Liivimaa

Alates Liivi sõja lõpust nimetasid poolakad Liivimaaks (poola Inflanty) Rzeczpospolita valdusse läinud alasid Daugavast põhja pool (Üle-Väina hertsogkond). Alguses ulatusid need Eestimaa kubermangu lõunapiirini, kuid peale Altmargi vaherahu sõlmist Poola ja Rootsi vahel 26. septembril 1629. aastal läksid vastavalt rahulepingu tingimustele kõik Poola valdused, mis jäid põhja poole Daugava jõge, Rootsile. Poolale jäid ainult Latgale alad, mida Poolas nimetati edaspidigi Liivimaaks (Inflanty). Need liideti Venemaaga 1795. aastal, kuid jäid väljapoole Liivimaa kubermangu.

Liivimaa Rootsi ja Vene riigis

Pikemalt artiklis Liivimaa kubermang

Fail:Liivimaa värvid.svg

Liivimaa värvid
(Landesfarben ; 19. sajandist)

Rootsi-Poola sõdade tulemusena 16.-17. sajandil kinnistusid 20. sajandi alguseni kestma jäänud Liivimaa piirid – 16. sajandil põhjapiir Eestimaaga ja 17. sajandil lõunapiir Semgallia (läti k. Zemgale) ja Latgalega. Liivimaa sellistes piirides kestis kuni 1917. aastani, mil tema põhjaosa liideti Eestimaa kubermanguga.

Liivimaa maakonnad

20. sajandi alguses hõlmas Liivimaa provints ehk kubermang järgmised maakonnad Eesti ja Läti alal:

Liivimaa keskuseks oli Riia linn.

Saaremaa kuulus Liivimaa kubermangu, kuid tal oli iseseisev aadliomavalitsus ehk rüütelkond keskusega Kuressaares.

Läti-Liivimaa

Pikemalt artiklis Vidzeme

Vaata ka

Välislingid

@@ 92. rida: / 92. rida: @@
 [[eu:Livonia]]
 [[fr:Livonie]]
+[[fy:Lyflân]]
 [[hr:Livonija]]
 [[is:Lífland]]