Ruumiline planeerimine: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
{{vaidlustatud}}
Niisuguse sõnastusega olen nõus
1. rida: 1. rida:
{{vaidlustatud}}
[[Pilt:R Chocon 03chocon.jpg|right|thumb|makett]]
[[Pilt:R Chocon 03chocon.jpg|right|thumb|makett]]
'''Ruumiline planeerimine''' (inglise keeles: Spatial Planning) on demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. {{lisa viide}}
'''Ruumiline planeerimine''' [[planeerimisseadus]]e tähenduses on demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi.<ref>[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=226995 Planeerimisseadus]</ref>


Ruumiliste planeeringute koostamine eripära on see, et see on avalik. Avalikustamine on kohustuslik, et tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus. Hästi läbiviidud planeering hakkab pihta [[avalikustamise strateegia]] ja lähteülesande koostamisest. Sellele järgneb planeeringuala arengustrateegia väljatöötamine. Arengustrateegia alusel sõnastatakse planeeringuala arendamise visioon. Lähtuvat arengustrateegiast ja visioonist koostatakse planeeringu seletuskiri ja kaardid (või skeemid).
Ruumiliste planeeringute koostamine eripära on see, et see on avalik. Avalikustamine on kohustuslik, et tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus. Hästi läbiviidud planeering hakkab pihta [[avalikustamise strateegia]] ja lähteülesande koostamisest. Sellele järgneb planeeringuala arengustrateegia väljatöötamine. Arengustrateegia alusel sõnastatakse planeeringuala arendamise visioon. Lähtuvat arengustrateegiast ja visioonist koostatakse planeeringu seletuskiri ja kaardid (või skeemid).


'''Planeeringu menetluse etapid planeerimisseaduse järgi on:'''
Planeeringu menetluse etapid planeerimisseaduse järgi on
* algatamine,
* algatamine,
* algatamisest teatamine,
* algatamisest teatamine,
18. rida: 17. rida:
Avalikkusel on õigus osaldeda planeeringuprotsessis kogu selle menetluse jooksul.
Avalikkusel on õigus osaldeda planeeringuprotsessis kogu selle menetluse jooksul.


'''Ruumilised planeeringud planeerimisseaduse järgi on:'''
Ruumilised planeeringud planeerimisseaduse järgi on
* [[üleriigiline planeering]],
* [[üleriigiline planeering]],
* [[maakonnaplaneering]],
* [[maakonnaplaneering]],
30. rida: 29. rida:


Täpsema ülevaate saamiseks vt soovi korral lähemalt käsiraamat "Soovitused üldplaneeringu koostamiseks" (vt välislingid), kus on antud planeeringute koostamise ajalooline ülevaade.
Täpsema ülevaate saamiseks vt soovi korral lähemalt käsiraamat "Soovitused üldplaneeringu koostamiseks" (vt välislingid), kus on antud planeeringute koostamise ajalooline ülevaade.

== Välislingid ==
<references/>


== Vaata ka ==
== Vaata ka ==
38. rida: 40. rida:


== Välislingid ==
== Välislingid ==
* [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13164261/ Planeerimisseadus]
* [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=226995 Planeerimisseadus]
* [http://www.siseministeerium.ee/8391/ Siseministeeriumi planeeringute osakond]
* [http://www.siseministeerium.ee/8391/ Siseministeeriumi planeeringute osakond]
* Käsiraamat [https://http://www.siseministeerium.ee/public/yldplaneering_soovitused.pdf "Soovitused üldplaneeringu koostamiseks"], toimetaja [[Kaur Lass|Lass. K]], Autorid: Lass. K, Palginõmm. V, Muiso. M jt; Keskkonnaministeerium, Tallinn, 2000
* Käsiraamat [https://http://www.siseministeerium.ee/public/yldplaneering_soovitused.pdf "Soovitused üldplaneeringu koostamiseks"], toimetaja [[Kaur Lass|Lass. K]], Autorid: Lass. K, Palginõmm. V, Muiso. M jt; Keskkonnaministeerium, Tallinn, 2000

Redaktsioon: 6. oktoober 2009, kell 19:38

makett

Ruumiline planeerimine planeerimisseaduse tähenduses on demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi.[1]

Ruumiliste planeeringute koostamine eripära on see, et see on avalik. Avalikustamine on kohustuslik, et tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus. Hästi läbiviidud planeering hakkab pihta avalikustamise strateegia ja lähteülesande koostamisest. Sellele järgneb planeeringuala arengustrateegia väljatöötamine. Arengustrateegia alusel sõnastatakse planeeringuala arendamise visioon. Lähtuvat arengustrateegiast ja visioonist koostatakse planeeringu seletuskiri ja kaardid (või skeemid).

Planeeringu menetluse etapid planeerimisseaduse järgi on

  • algatamine,
  • algatamisest teatamine,
  • planeeringu sisuline koostamine ja lahenuse variandi või variantide avalik tutvustamine,
  • planeeringu kooskõlastamine,
  • planeeringu vastuvõtmine,
  • planeeringu avalik väljapanek (selle kestvus sõltub planeeringu liigist) ja avalik arutelu,
  • järelevalve teostamine (kui see on vajalik planeerimisseaduses toodud juhtudel),
  • planeeringu kehtestamine ja
  • planeeringu kehtestamisest teatamine.

Avalikkusel on õigus osaldeda planeeringuprotsessis kogu selle menetluse jooksul.

Ruumilised planeeringud planeerimisseaduse järgi on

Planeeringualast tegevust Eestis korraldas vaerem Keskkonnaministeerium ja korraldab nüüd Siseministeerium (kuigi selle eest vastutavaks ministriks on Regionaalminister).

Ruumilise planeerimise alusdokument

Ruumilise planeerimise alusdokumendiks on Euroopa Ruumilise/Regionaalse Planeerimise Harta (European regional/spatial planning Charter. Torremolinos Charter - kiideti heaks 1983. aastal Euroopa Nõukogu liikmesmaade planeeringu¬ministrite konverentsil Torremolinoses) võttis kasutusele uue termini ruumiline planeerimine (ingl k spatial planning). Kui varasem suurte territooriumide planeerimine oli välja kasvanud arhitektuursest ning linnaehituslikust planeerimisest, siis hartas leidis kajastamist selleks ajaks praktikast saadud kogemus, et ulatuslikuma territooriumi planeerimine pole võimalik ilma sotsiaal-, majandus-, keskkonna- ja kultuuriaspektide tasakaalustatud käsitluseta. See tähendas, et territoriaalset planeerimist polnud võimalik vaadelda lahus üldisest sotsiaal-majandusliku arengu prognoosist või kavast. Planeerimine eeldas eri eluvaldkondade arengu prognooside sünteesi. Sellist sünteesitud ja interdistsiplinaarset, territoriaalset planeerimist hakatigi nimetama ruumiliseks planeerimiseks. Euroopa Ruumilise/Regionaalse Planeerimise Harta on olnud aluseks planeerimis- ja ehitusseaduse ja planeerimisseaduse väljatöötamisele.

Täpsema ülevaate saamiseks vt soovi korral lähemalt käsiraamat "Soovitused üldplaneeringu koostamiseks" (vt välislingid), kus on antud planeeringute koostamise ajalooline ülevaade.

Välislingid

Vaata ka

Välislingid