Ene Mihkelson: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Wk~etwiki (arutelu | kaastöö)
P faktiviga
Wk~etwiki (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2009}}{{keeletoimeta}}'''Ene Mihkelson''' (sündinud [[21. oktoober|21. oktoobril]] [[1944]] [[Imavere vald|Imavere vallas]] [[Viljandimaa]]l) on eesti prosaist ja luuletaja.
{{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2009}}{{keeletoimeta}}'''Ene Mihkelson''' (sündinud [[21. oktoober|21. oktoobril]] [[1944]] [[Imavere vald|Imavere vallas]] [[Viljandimaa]]l) on eesti prosaist ja luuletaja.


Peale keskkooli asus Mihkelson õppima [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikku Ülikooli]] kirjandust.
Peale keskkooli asus Mihkelson õppima [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikku Ülikooli]] kirjandust ning on olnud ametis õpetajana ja töötanud [[Eesti Kirjandusmuuseum]]is teadurina.

Ta olnud ametis õpetajana ning töötanud [[Eesti Kirjandusmuuseum]]is teadurina.


Ta on vabakutseline kirjanik.
Ta on vabakutseline kirjanik.
12. rida: 10. rida:
Tema luules on vähe rütme ning [[riim]]e, küll aga sisaldab see inversioone. Luule on jõuline ning [[allegooria]]te ja [[metafüüsika]]-rikas.
Tema luules on vähe rütme ning [[riim]]e, küll aga sisaldab see inversioone. Luule on jõuline ning [[allegooria]]te ja [[metafüüsika]]-rikas.


Mihkelson on avaldanud ka neli [[romaan]]i, kriitilise [[essee]]sid (näiteks "Kirjanduse seletusi") ja mitmeid lühijutte.
Mihkelson on avaldanud ka neli [[romaan]]i, kriitilisi [[essee]]sid (näiteks "Kirjanduse seletusi") ja mitmeid lühijutte.


Tema kirjandusteostes on sagedasteks teemadeks [[Eesti mütoloogia]], [[Eesti ajalugu]] ja [[identiteet]].
Tema kirjandusteostes on sagedasteks teemadeks [[Eesti mütoloogia]], [[Eesti ajalugu]] ja [[identiteet]].

Redaktsioon: 2. oktoober 2009, kell 01:42

Ene Mihkelson (sündinud 21. oktoobril 1944 Imavere vallas Viljandimaal) on eesti prosaist ja luuletaja.

Peale keskkooli asus Mihkelson õppima Tartu Riiklikku Ülikooli kirjandust ning on olnud ametis õpetajana ja töötanud Eesti Kirjandusmuuseumis teadurina.

Ta on vabakutseline kirjanik.

Looming

Esimene Mihkelsoni kirjandustöö avaldati aastal 1967. Tema esimene luulekogu avaldati 1978. aastal, kokku on ta avaldanud 12 luulekogu.

Tema luules on vähe rütme ning riime, küll aga sisaldab see inversioone. Luule on jõuline ning allegooriate ja metafüüsika-rikas.

Mihkelson on avaldanud ka neli romaani, kriitilisi esseesid (näiteks "Kirjanduse seletusi") ja mitmeid lühijutte.

Tema kirjandusteostes on sagedasteks teemadeks Eesti mütoloogia, Eesti ajalugu ja identiteet. 2006. aastal kirjandusteadlaste, kirjandusväljaannete toimetajate, kirjanike ja õppejõudude seas läbi viidud küsitluses [1] osutus taasiseseisvunud Eesti parimaks romaaniks "Ahasveeruse uni".

Teosed

Luulekogud

  • "Selle talve laused", Eesti Raamat, Tallinn 1978
  • "Ring ja nelinurk", ER 1979
  • "Algolekud", ER 1980
  • "Tuhased tiivad", ER 1982
  • "Igiliikuja", ER 1985
  • "Tulek on su saatus", ER 1987
  • "Elujoonis", ER 1989
  • "Võimalus õunast loobuda", ER 1990
  • "Hüüdja hääl. Luuletusi 1988–1991", ER 1993
  • "Pidevus neelab üht nuga", Tuum, Tallinn 1997
  • "Kaalud ei kõnele: valitud luuletusi 1967–97", Tuum 2000
  • "Uroboros", koostanud Kajar Pruul, Tuum 2004

Proosaraamatud

  • "Matsi põhi" (romaanid "Matsi põhi" ja "Kuju keset väljakut"), ER 1983
  • "Korter" (romaan), ER 1985
  • "Nime vaev. Romaan", Ilmamaa, Tartu 1994
  • "Surma sünnipäev. Novelle ja laaste", Tuum 1996
  • "Ahasveeruse uni" (romaan), Tuum 2001
  • "Katkuhaud" (romaan), Varrak, Tallinn 2007

Kriitikaraamat

  • "Kirjanduse seletusi. Artikleid ja retsensioone 1973–1983", ER 1986

Tunnustused

Kirjandus

  • "Päevad on laused. Ene Mihkelson". Toimetaja Arne Merilai. TÜ Kirjastus 2005, 184 lk (sisaldab 11 artiklit Ene Mihkelsoni loomingu kohta, usutluse kirjanikuga, Arne Merilai koostatud luulekava ning Jaan Malini koostatud valikbibliograafia)
  • Virve Sarapik, "Võõras mets. Ene Mihkelsoni proosast" – Keel ja Kirjandus 2005, nr 9, lk 728–734 ja nr 10, lk 808–817
  • Eneken Laanes, "Mäletamise lühis: Ene Mihkelsoni "Ahasveeruse uni"" – Keel ja Kirjandus 2006, nr 6, lk 433–448

Välislingid