Turbulents: erinevus redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lisatud 718 baiti ,  12 aasta eest
resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
{{keeletoimeta}}
'''Turbulentne voolamine''' ehk '''turbulents''' on selline [[vedelik]]u voolamine, kuikus vedeliku osakesed liiguvad korrapäratult, tekitades sageli keeriseid, kuigi samal ajal liigub kogu vedeliku [[mass]] voolu suunas. Selline liikumine tekib asjaolust, et vedeliku osakestel on lisaks voolusuunalisele [[kiirus]]ele veel voolusuunaga ristisuunaline kiirus. Ka turbulentsel voolamisel on vedeliku voolukiirus suurim toru teljel, kuid erinevus maksimaalse ja keskmise kiiruse vahel on oluliselt väiksem kui [[laminaarne voolamine|laminaarsel voolamisel]]. Turbulentsel voolamisel on maksimaalne voolukiirus 1,2 korda suurem keskmisest voolukiirusest, samal ajal kui laminaarsel voolamisel on maksimaalne voolukiirus 2 korda suurem keskmisest voolamiskiirusest.
 
== Voolurežiim ja Reynoldsi arv ==
Vedeliku voolurežiim on oluline vedeliku voolamisel tekkivate energia kadude määramisel, kuna [[hõõrdetakistus]]e tegur vedeliku voolamisel on sõltuv voolurežiimist. Vedeliku voolurežiim määratakse arvutuslikul teel, milleks leitakse nn. [[Reynoldsi arv]] (R<sub>e</sub>). Silindrilise toru korral <math>R_e= \frac{ vd}{ \nu }</math>, kus v on vedeliku voolukiirus, d- toru siseläbimõõt ning <math>\nu</math> vedeliku [[kinemaatiline viskkoossus]] <math>\frac{m^2}{s}</math>. Leitud R<sub>e</sub> ehk Reynoldsi arv on dimensioonita suurus. Reynoldsi arvu kriitiliseks väärtuseks loetakse <math>R_{ekr}=2300 \frac {}{}</math>, see tähendab kui R<sub>e</sub><2300, on tegemist laminaarse voolamisega ning R<sub>e</sub>>2300, on tegemist turbulentse voolamisega. Kuigi tegelikult ei toimu üleminek ühelt voolurežiimilt teisele järsku, vaid kahe väljakujunenud režiimi vahel on üleminekuala, kus vedelikul on üheaegselt nii laminaarse kui turbulentse voolamise tunnused.
 
Vedeliku [[voolurežiim]] on oluline vedeliku voolamisel tekkivate energia kadude määramisel, kuna [[hõõrdetakistus]]e tegur vedeliku voolamisel on sõltuv voolurežiimist. Vedeliku voolurežiim määratakse arvutuslikul teel, milleks leitakse nn. [[Reynoldsi arv]] (''R<sub>e</sub>''). Reynoldsi arv on dimensioonita suurus.
 
Kuigi puudub teoreem, mis seoks Reynoldsi arvu turbulentse voolamisega, muutuvad kõrge Reynoldsi arvuga voolud üldjuhul turbulentseks ja madala Reynoldis arvuga voolud jäävad laminaarseks. Naiteks voolamisel silindrilises torus tähendab 4000-st kõrgem Reynoldsi arv väga tõenäoliselt turbulentset voolamist {{lisa viide}}. Kui Reynoldsi arv on väiksem kui 2100 on voolamine laminaarne {{lisa viide}}. Piirkonda nimetataud väärtuste vahel (2100 < ''R<sub>e</sub>'' < 4000) nimetatakse üleminekualaks. Selles piirkonnas on vedelikul samaaegselt nii laminaarse kui turbulentse voolamise tunnused.
 
Silindrilises torus avaldub Reynoldsi arv järgmse valemi kaudu
:<math>R_e = \frac{vd}{\nu}, \,</math>
kus ''v'' on vedeliku voolukiirus, ''d'' on toru siseläbimõõt ning <math>\nu</math> vedeliku [[kinemaatiline viskkoossus]].
 
== Vaata ka ==
 
* [[Laminaarne voolamine]]
* [[Kaoseteooria]]
 
[[Kategooria:Hüdrodünaamika]]
[[Kategooria:Füüsika]]
 
[[cs:Turbulentní proudění]]
[[da:Turbulens]]
[[de:Turbulenz]]
[[en:Turbulence]]
[[es:Turbulencia]]
[[fr:Turbulence]]
[[gl:Turbulencia]]
[[hr:Turbulencija]]
[[it:Regime turbolento]]
[[lv:Turbulence]]
[[lt:Turbulencija]]
[[ms:Gelora]]
[[nl:Turbulente stroming]]
[[ja:乱流]]
[[pl:Turbulencja]]
[[pt:Turbulência]]
[[ru:Турбулентность]]
[[sk:Turbulencia]]
[[sl:Turbulentni tok]]
[[su:Galura]]
[[fi:Turbulenssi]]
[[sv:Turbulens]]
[[zh:湍流]]
4520

muudatust

Navigeerimismenüü