Turbulents: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P vaata ka rub
P par
1. rida: 1. rida:
'''Turbulentne voolamine''' on selline [[vedelik]]u voolamine, kui vedeliku osakesed liiguvad korrapäratult, tekitades sageli keeriseid, kuigi samal ajal liigub kogu vedeliku [[mass]] voolu suunas. Selline liikumine tekib asjaolust, et vedeliku osakestel on lisaks voolusuunalisele [[kiirus]]ele veel voolusuunaga ristisuunaline kiirus. Ka turbulentsel voolamisel on vedeliku voolukiirus suurim toru teljel, kuid erinevus maksimaalse ja keskmise kiiruse vahel on oluliselt väiksem kui [[laminaarne voolamine|laminaarsel voolamisel]]. Turbulentsel voolamisel on maksimaalne voolukiirus 1,2 korda suurem keskmisest voolukiirusest, samal ajal kui laminaarsel voolamisel on maksimaalne voolukiirus 2 korda suurem keskmisest voolamiskiirusest.
'''Turbulentne voolamine''' on selline [[vedelik]]u voolamine, kui vedeliku osakesed liiguvad korrapäratult, tekitades sageli keeriseid, kuigi samal ajal liigub kogu vedeliku [[mass]] voolu suunas. Selline liikumine tekib asjaolust, et vedeliku osakestel on lisaks voolusuunalisele [[kiirus]]ele veel voolusuunaga ristisuunaline kiirus. Ka turbulentsel voolamisel on vedeliku voolukiirus suurim toru teljel, kuid erinevus maksimaalse ja keskmise kiiruse vahel on oluliselt väiksem kui [[laminaarne voolamine|laminaarsel voolamisel]]. Turbulentsel voolamisel on maksimaalne voolukiirus 1,2 korda suurem keskmisest voolukiirusest, samal ajal kui laminaarsel voolamisel on maksimaalne voolukiirus 2 korda suurem keskmisest voolamiskiirusest.


Vedeliku voolurežiim on oluline vedeliku voolamisel tekivate energia kadude määramisel, kuna [[hõõrdetakistus]]e tegur vedeliku voolamisel on sõltuv voolurežiimist. Vedeliku voolurežiim määratakse arvutuslikul teel, milleks leitakse nn. [[Reynoldsi arv]]. Silindrilise toru korral <math>R_e= \frac{ vd}{ \nu }</math>, kus v on vedeliku voolukiirus, d- toru siseläbimõõt ning <math>\nu</math> vedeliku [[kinemaatiline viskkoossus]] <math>\frac{m^2}{s}</math>. Leitud R<sub>e</sub> ehk Reinoldsy arv on dimensioonita suurus. Reynoldsy arvu kriitiliseks väärtuseks loetakse <math>R_{ekr}=2300 \frac {}{}</math>, see tähendab kui R<sub>e</sub><2300, on tegemist laminaarse voolamisega ning R<sub>e</sub>>2300, on tegemist turbulentse voolamisega. Kuigi tegelikult ei toimu üleminek ühelt voolurežiimilt teisele järsku vaid kahe väljakujunenud režiimi vahel on üleminekuala, kus vedelikul on üheaegselt nii laminaarse kui turbulentse voolamise tunnused.
Vedeliku voolurežiim on oluline vedeliku voolamisel tekkivate energia kadude määramisel, kuna [[hõõrdetakistus]]e tegur vedeliku voolamisel on sõltuv voolurežiimist. Vedeliku voolurežiim määratakse arvutuslikul teel, milleks leitakse nn. [[Reynoldsi arv]] (R<sub>e</sub>). Silindrilise toru korral <math>R_e= \frac{ vd}{ \nu }</math>, kus v on vedeliku voolukiirus, d- toru siseläbimõõt ning <math>\nu</math> vedeliku [[kinemaatiline viskkoossus]] <math>\frac{m^2}{s}</math>. Leitud R<sub>e</sub> ehk Reynoldsi arv on dimensioonita suurus. Reynoldsy arvu kriitiliseks väärtuseks loetakse <math>R_{ekr}=2300 \frac {}{}</math>, see tähendab kui R<sub>e</sub><2300, on tegemist laminaarse voolamisega ning R<sub>e</sub>>2300, on tegemist turbulentse voolamisega. Kuigi tegelikult ei toimu üleminek ühelt voolurežiimilt teisele järsku, vaid kahe väljakujunenud režiimi vahel on üleminekuala, kus vedelikul on üheaegselt nii laminaarse kui turbulentse voolamise tunnused.


== Vaata ka ==
== Vaata ka ==

Redaktsioon: 30. september 2009, kell 14:24

Turbulentne voolamine on selline vedeliku voolamine, kui vedeliku osakesed liiguvad korrapäratult, tekitades sageli keeriseid, kuigi samal ajal liigub kogu vedeliku mass voolu suunas. Selline liikumine tekib asjaolust, et vedeliku osakestel on lisaks voolusuunalisele kiirusele veel voolusuunaga ristisuunaline kiirus. Ka turbulentsel voolamisel on vedeliku voolukiirus suurim toru teljel, kuid erinevus maksimaalse ja keskmise kiiruse vahel on oluliselt väiksem kui laminaarsel voolamisel. Turbulentsel voolamisel on maksimaalne voolukiirus 1,2 korda suurem keskmisest voolukiirusest, samal ajal kui laminaarsel voolamisel on maksimaalne voolukiirus 2 korda suurem keskmisest voolamiskiirusest.

Vedeliku voolurežiim on oluline vedeliku voolamisel tekkivate energia kadude määramisel, kuna hõõrdetakistuse tegur vedeliku voolamisel on sõltuv voolurežiimist. Vedeliku voolurežiim määratakse arvutuslikul teel, milleks leitakse nn. Reynoldsi arv (Re). Silindrilise toru korral , kus v on vedeliku voolukiirus, d- toru siseläbimõõt ning vedeliku kinemaatiline viskkoossus . Leitud Re ehk Reynoldsi arv on dimensioonita suurus. Reynoldsy arvu kriitiliseks väärtuseks loetakse , see tähendab kui Re<2300, on tegemist laminaarse voolamisega ning Re>2300, on tegemist turbulentse voolamisega. Kuigi tegelikult ei toimu üleminek ühelt voolurežiimilt teisele järsku, vaid kahe väljakujunenud režiimi vahel on üleminekuala, kus vedelikul on üheaegselt nii laminaarse kui turbulentse voolamise tunnused.

Vaata ka