Bathursti saar: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
RibotBOT (arutelu | kaastöö)
P robot lisas: cy:Ynys Bathurst
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{See artikkel| räägib saarest, Bathurst on ka [[Banjul]]i endine nimi.}}
{{See artikkel| räägib saarest, [[Bathurst]] on ka linn Austraalias ning [[Banjul]]i endine nimi.}}
{{Saar
{{Saar
| Nimi = Bathurst
| Nimi = Bathurst
| Pilt = Wfm bathurst island.jpg
| Pilt = Wfm bathurst island.jpg
| Pildiallkiri =
| Pildiallkiri =
| Pindala = 16 042 km<sup>2</sup>
| Pindala = 16 042 km²
| Rannajoone pikkus = 1548 km
| Rannajoone pikkus = 1548 km
| Koordinaadid = {{murdmata|{{Koord dm|75|46|N|99|47|W}}}}
| Koordinaadid = {{murdmata|{{Koord dm|75|46|N|99|47|W}}}}
| Asendikaardi pilt = Bathurst Island-et.svg
| Asendikaardi pilt = Bathurst Island-et.svg
}}
}}
'''Bathursti saar''' ([[inglise keel|inglise]] ''Bathurst Island'') on [[saar]] [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämeres]] [[Kanada Arktika saarestik]]us [[Kaug-Arktika]]s.


'''Bathursti saar''' ([[inglise keel|inglise]] ''Bathurst Island'') on saar [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämeres]] [[Kanada Arktika saarestik|Kanada Arktika saarestikus]]. See on pindalaga 16 042 km² [[Kanada]] 13. ja maailma 54. saar. Saar on madal, kõrgus ulatub 412 meetrini. Bathurst kuulub [[Nunavut]]i koosseisu.
Saare pindala on 16 042 km², millega ta on [[Kanada]] 13. ja maailma 54. saar. Saare kõrgeim punkt, [[Stokesi mägi]] [[Stokesi ahelik]]us, ulatub 457 <ref name="Atlas">[[Suur maailma atlas]]</ref> meetrini. Bathurst kuulub [[Nunavut]]i koosseisu.


Saart eraldab lõunas olevast [[Walesi Printsi saar]]est [[Vikont Melville'i väin]], läänes olevast [[Parry saarestik]]ust ([[Melville'i saar]]est ja [[Byam Martini saar]]est) [[Byam Martini väin]], loodes olevast [[Lougheed]]ist [[Desbaratsi väin]] ning idas olevast [[Devoni saar]]est ja kagus olevast [[Cornwallis]]e saarest [[Penny väin]]. Kaugemale põhja jääb [[Ellef Ringnese saar]]. <ref name="Atlas"/>
Saare avastas eurooplastele [[William Edward Parry]] [[1819]]. aastal.


Bathursti rannajoon on väga liigestunud. Eriti suured [[fjord]]id on põhja- ja läänerannikul. Põhjaranniku suurima fjordi kaldal asubki saare kõrgeim tipp Stokesi mägi. Lääneranniku fjord lõikab saare peaaegu pooleks, pisut suuremaks põhja- ja väiksemaks lõunaosaks, mida ühendab Jääkaru kuru. Rannavetes on palju pisisaari, millest suurimad on [[Cameron]] loodes, [[Helena saar]] põhjas ja [[Lowther]] lõunas. <ref name="Atlas"/>
Varem elasid saarel [[inuitid]], tänapäeval on see asustamata.

Varem elasid saarel [[inuitid]]. 1000. aasta paiku, kui seal oli tänapäevasest mõnevõrra soojem [[kliima]], asus saare idarannikul Brooman Pointi küla, mis kuulus algul [[Dorseti kultuur]]i, hiljem [[Thule kultuur]]i. [[13. sajand]]il jäeti asula maha.

Tänapäeval on Bathurst asustamata, kuid sellel on kaks polaarjaama: Jääkaru kurus asub samanimeline aastaringselt mehitatud [[Polar Bear Pass]] ja sellest kirdes, saare idarannikul üksnes suviti mehitatud [[Walker River]].

Saare avastas eurooplastele [[William Edward Parry]] [[1819]]. aastal [[Põhjaväil]]a otsingutel ja nimetas ta 3. Bathursti hertsogi [[Henry Bathurst]]i järgi, kes [[1812]]–[[1827]] oli [[Suurbritannia]] [[sõda|sõja]] ja [[koloonia]]te [[riigisekretär]].

Hea [[pinnas]] on loonud saarel pisut soodsamad tingimused [[taimestik]]u kasvuks kui teistel läheduses olevatel saartel. Seal kasvavad [[sammal|samblad]], [[rohttaimed]], [[õistaim]]ed ja kääbus[[põõsas|põõsad]], elavad [[karibuu]]d ja rohkem kui 30 liiki [[lind]]e. Suviti kohtab saarel [[jääkaru]]sid. Selletõttu asub saarel Jääkaru kuru riiklik eluslooduse piirkond ja see soovitatakse arvata tulevikus loodava [[Tuktusiuqvialuki rahvuspark|Tuktusiuqvialuki rahvuspargi]] koosseisu.

[[1960. aastad|1960-ndatel]] ja [[1970. aastad|1970-ndatel]] aastatel liikus üle saare [[Maa (planeet)|Maa]] [[magnetiline põhjapoolus]]. Tänapäeval asub magnetpoolus saarest märgatavalt põhja pool.

== Viited ==
<references/>


[[Kategooria:Kanada saared]]
[[Kategooria:Kanada saared]]
[[Kategooria:Põhja-Jäämere saared]]
[[Kategooria:Põhja-Jäämere saared]]

<!-- interviki -->


[[ca:Illa de Bathurst]]
[[ca:Illa de Bathurst]]

Redaktsioon: 26. september 2009, kell 13:31

 See artikkel räägib saarest, Bathurst on ka linn Austraalias ning Banjuli endine nimi.

Bathurst
Koordinaadid 75° 45′ N, 99° 47′ W
Pindala 16 042 km²
Laius 150 km Muuda Vikiandmetes
Rannajoone pikkus 1548 km

Bathursti saar (inglise Bathurst Island) on saar Põhja-Jäämeres Kanada Arktika saarestikus Kaug-Arktikas.

Saare pindala on 16 042 km², millega ta on Kanada 13. ja maailma 54. saar. Saare kõrgeim punkt, Stokesi mägi Stokesi ahelikus, ulatub 457 [1] meetrini. Bathurst kuulub Nunavuti koosseisu.

Saart eraldab lõunas olevast Walesi Printsi saarest Vikont Melville'i väin, läänes olevast Parry saarestikust (Melville'i saarest ja Byam Martini saarest) Byam Martini väin, loodes olevast Lougheedist Desbaratsi väin ning idas olevast Devoni saarest ja kagus olevast Cornwallise saarest Penny väin. Kaugemale põhja jääb Ellef Ringnese saar. [1]

Bathursti rannajoon on väga liigestunud. Eriti suured fjordid on põhja- ja läänerannikul. Põhjaranniku suurima fjordi kaldal asubki saare kõrgeim tipp Stokesi mägi. Lääneranniku fjord lõikab saare peaaegu pooleks, pisut suuremaks põhja- ja väiksemaks lõunaosaks, mida ühendab Jääkaru kuru. Rannavetes on palju pisisaari, millest suurimad on Cameron loodes, Helena saar põhjas ja Lowther lõunas. [1]

Varem elasid saarel inuitid. 1000. aasta paiku, kui seal oli tänapäevasest mõnevõrra soojem kliima, asus saare idarannikul Brooman Pointi küla, mis kuulus algul Dorseti kultuuri, hiljem Thule kultuuri. 13. sajandil jäeti asula maha.

Tänapäeval on Bathurst asustamata, kuid sellel on kaks polaarjaama: Jääkaru kurus asub samanimeline aastaringselt mehitatud Polar Bear Pass ja sellest kirdes, saare idarannikul üksnes suviti mehitatud Walker River.

Saare avastas eurooplastele William Edward Parry 1819. aastal Põhjaväila otsingutel ja nimetas ta 3. Bathursti hertsogi Henry Bathursti järgi, kes 18121827 oli Suurbritannia sõja ja kolooniate riigisekretär.

Hea pinnas on loonud saarel pisut soodsamad tingimused taimestiku kasvuks kui teistel läheduses olevatel saartel. Seal kasvavad samblad, rohttaimed, õistaimed ja kääbuspõõsad, elavad karibuud ja rohkem kui 30 liiki linde. Suviti kohtab saarel jääkarusid. Selletõttu asub saarel Jääkaru kuru riiklik eluslooduse piirkond ja see soovitatakse arvata tulevikus loodava Tuktusiuqvialuki rahvuspargi koosseisu.

1960-ndatel ja 1970-ndatel aastatel liikus üle saare Maa magnetiline põhjapoolus. Tänapäeval asub magnetpoolus saarest märgatavalt põhja pool.

Viited