Aseotroopne destillatsioon: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[image:Deank_stark_apparatus.svg|thumb|150px|Aseotroopseks destillatsiooniks sobib [[Dean |
[[image:Deank_stark_apparatus.svg|thumb|150px|Aseotroopseks destillatsiooniks sobib [[Dean-Starki aparaat]].]] |
||
'''Aseotroopne destillatsioon''' on meetod lähedaste [[keemistemperatuur]]idega ja [[aseotroop]]seid segusid moodustavate komponentide lahutamiseks. |
'''Aseotroopne destillatsioon''' on meetod lähedaste [[keemistemperatuur]]idega ja [[aseotroop]]seid segusid moodustavate komponentide lahutamiseks. |
||
Redaktsioon: 25. september 2009, kell 13:38
Aseotroopne destillatsioon on meetod lähedaste keemistemperatuuridega ja aseotroopseid segusid moodustavate komponentide lahutamiseks.
Parempoolsel skeemil on aseotroopse destillatsiooni seadme põhimõtteline ülesehitus, kus 1 – magnetsegaja, 2 – destillatsiooni kolb, 3 – fraktsioneeriv kolonn, 4 – termomeeter, 5 – püstjahuti, 6 ja 7 – jahutusvee sisse- ja väljavool, 8 – veekoguja ehk "sõrm", 9 – kraan, 10 – vastuvõtja.
Aseotroopset destillatsiooni kasutatakse kõige sagedamini vee väljatoomiseks mingist segust (niiske aine, reaktsioonis tekkiva vee eraldamiseks jm). Aseotroobi teiseks komponendiks on enamasti benseen või tolueen, mis lisatakse destillatsioonikolbi. Kuna aseotroobi keemistemperatuur on tavaliselt madalam, siis ta lendub ja kondenseerub jahutis. Aseotroobi komponendid ei lahustu teineteises ja nad kogunevad seadme „sõrme“ ning kihistuvad. Lahusti on tavaliselt veest kergem ja kui seda koguneb palju, valgub ta kolbi tagasi ning toob uue koguse vett aseotroobina välja. Näiteks võib vettsisaldavale etanoolile lisada benseeni ning ajades üle vee ja benseeni aseotroobi saab veevaba etanooli.