Vassili Blücher: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 8. rida: | 8. rida: | ||
Teda autasustati kahe [[Lenini orden]]iga ([[1931]] ja [[1938]]), viie [[Punalipu orden]]iga ([[1919]], kaks korda [[1921]] ja kaks korda [[1928]]), [[Punatähe orden]]iga ([[1930]]), medaliga "20 aastat [[tööline|tööliste]] ja [[talupoeg]]ade [[Punaarmee]]d" (1938) ning rinnamärgiga "5 aastat [[Tšekaa]]d-[[GPU]]-d" ([[1932]]). |
Teda autasustati kahe [[Lenini orden]]iga ([[1931]] ja [[1938]]), viie [[Punalipu orden]]iga ([[1919]], kaks korda [[1921]] ja kaks korda [[1928]]), [[Punatähe orden]]iga ([[1930]]), medaliga "20 aastat [[tööline|tööliste]] ja [[talupoeg]]ade [[Punaarmee]]d" (1938) ning rinnamärgiga "5 aastat [[Tšekaa]]d-[[GPU]]-d" ([[1932]]). |
||
Blücher arreteeriti [[22. oktoober|22. oktoobril]] 1938 ja piinati surnuks. Postuumselt, [[10. märts]]il [[1939]] võeti talt |
Blücher arreteeriti [[22. oktoober|22. oktoobril]] 1938 ja piinati surnuks. Postuumselt, [[10. märts]]il [[1939]] võeti talt Nõukogude Liidu marssali auaste ning ta mõisteti surma [[spionaaž]]i eest [[Jaapan]]i kasuks ja osaluse eest parempoolses nõukogudevastases organisatsioonis. |
||
Blücher oli abielus kolm korda. |
Blücher oli abielus kolm korda. Tema esimesed kaks abikaasat, Galina Pokrovskaja ja Galina Koltšugina, vend [[kapten]] Pavel Blücher ja tolle abikaasa lasti samuti maha. Kolmas abikaasa Glafira Bezverhova mõisteti 8 aastaks sunnitööle. |
||
Blücher rehabiliteeriti [[1956]] nagu teisedki tema ellujäänud |
Blücher rehabiliteeriti [[1956]] nagu teisedki tema ellujäänud perekonnaliikmed. Tema pojast Vassilist sai instituudi [[rektor]]. |
||
{{Nõukogude Liidu marssalid}} |
{{Nõukogude Liidu marssalid}} |
||
Redaktsioon: 24. september 2009, kell 09:10
Vassili Konstantinovitš Blücher (1. detsember (19. november) 1889 – 9. november 1938) oli Nõukogude Liidu sõjaväelane, üks viiest esimesest Nõukogude Liidu marssalist (1935).
Blücher sündis Jaroslavi kubermangus Rõbinski maakonnas Barštšinka külas talupoja perekonnas. Tema vanavanaisa oli pärisorine talupoeg ja osales Krimmi sõjas (1853–1856). Sõjast naasnud, sai ta hüüdnime Blücher Preisimaa feldmarssali Gebhard Leberecht von Blücheri järgi. Hiljem muutus hüüdnimi ametlikuks perekonnanimeks.
Vene kodusõja ajal oli Blücher Uraali rinde juhtaja, aastail 1921–1922 Kaug-Ida vabariigi sõjaline rahvakomissar ja Rahva-revolutsioonilise armee ülemjuhataja. 1929–1938 oli ta Kaug-Ida Eriarmee juhataja.
Teda autasustati kahe Lenini ordeniga (1931 ja 1938), viie Punalipu ordeniga (1919, kaks korda 1921 ja kaks korda 1928), Punatähe ordeniga (1930), medaliga "20 aastat tööliste ja talupoegade Punaarmeed" (1938) ning rinnamärgiga "5 aastat Tšekaad-GPU-d" (1932).
Blücher arreteeriti 22. oktoobril 1938 ja piinati surnuks. Postuumselt, 10. märtsil 1939 võeti talt Nõukogude Liidu marssali auaste ning ta mõisteti surma spionaaži eest Jaapani kasuks ja osaluse eest parempoolses nõukogudevastases organisatsioonis.
Blücher oli abielus kolm korda. Tema esimesed kaks abikaasat, Galina Pokrovskaja ja Galina Koltšugina, vend kapten Pavel Blücher ja tolle abikaasa lasti samuti maha. Kolmas abikaasa Glafira Bezverhova mõisteti 8 aastaks sunnitööle.
Blücher rehabiliteeriti 1956 nagu teisedki tema ellujäänud perekonnaliikmed. Tema pojast Vassilist sai instituudi rektor.