Uus-Meremaa: erinevus redaktsioonide vahel
P robot lisas: lo:ປະເທດນູແວນເຊລັງ |
P robot lisas: pih:Niiw Siiland |
||
| 200. rida: | 200. rida: | ||
[[new:न्यु जिल्यान्द]] |
[[new:न्यु जिल्यान्द]] |
||
[[ja:ニュージーランド]] |
[[ja:ニュージーランド]] |
||
[[pih:Niiw Siiland]] |
|||
[[no:New Zealand]] |
[[no:New Zealand]] |
||
[[nn:New Zealand]] |
[[nn:New Zealand]] |
||
Redaktsioon: 23. september 2009, kell 03:28
 | See artikkel vajab toimetamist. |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
| |||||
 | |||||
| Keeled | inglise, maoori, Uus-Meremaa viipekeel | ||||
| Pealinn | Wellington | ||||
| Riigipea | Elizabeth II | ||||
| Kindralkuberner | Anand Satyanand | ||||
| Peaminister | John Key | ||||
| Pindala | 268 680 km² | ||||
| Rahvaarv (2003) Rahvastiku tihedus | 3 951 307 14,7 in/km² | ||||
| Iseseisvus | 26. september 1907 | ||||
| Rahaühik | dollar (NZD) | ||||
| Ajavöönd | maailmaaeg +12 | ||||
| Hümnid | God Defend New Zealand God Save The Queen | ||||
| Üladomeen | .nz | ||||
| Maakood | 64 | ||||
Uus-Meremaa on riik Okeaania edelaosas. Austraaliast lahutab teda Tasmani meri.
Uus-Meremaa paikneb Uus-Meremaa saartel, põhiosas kahel saarel, milleks on Põhjasaar ja Lõunasaar. Väiksemad on nendega võrreldes tühise pindalaga. Põhjasaare lõunakaldal asuv Wellington on maailma lõunapoolseim pealinn.
Uus-Meremaad kohta kasutatakse ka maoorikeelset nime ~"Aotearoa" ('Pika Valge Pilve Maa').
Uus-Meremaa valdustesse kuuluvad ka Cooki saared ja Niue mis on iseseisvad, aga ainult vaba assotsiatsioonina; Tokelau; ja Rossi Sõltuvuses (Uus-Meremaa territoriaalsed nõuded Antartikas).
Uus-Meremaa, Hawaii ja Lihavõttesaar moodustavad antropoloogide sõnul Polüneesia Kolmnurga.
Uus-Meremaa on märkimisväärne just tema geograafilise eraldatuse tõttu, olles eraldatud Austraaliast loodesse Tasmani mere poolt, üle 2000 kilomeetri (1250 miili). Lähimad naabrid põhjas on Uus-Kaledoonia, Fidži ja Tonga.
Ajalugu
Pikemalt artiklis Uus-Meremaa ajalugu
Polüneesia meresõitjad saabusid Uus-Meremaale 11. ja 13. sajandi vahel ning lõid maoori kultuuri. Uus-Meremaa maoorikeelne nimi Aotearoa tõlgitakse tavaliselt kui “pika valge pilve maa”. Legendi järgi sai ta oma nime, kui avastajad saarele lähenedes horisondil vastava kujuga pilve nägid. Sobivus Chathami saarega, mis asus maismaast idas, tekitas morioori rahva; lingvistiline tõendusmaterjal, konkreetselt novaatorlus, mida unikaalselt jagasid moriori ja maoori keeled, näitab et nad kolisid sealt Uus-Meremaale. Enamus Uus-Meremaast jagati hõimude vahel territooriumiteks, mida nimetati “rohedeks” ning mida kontrollisid “hapū-d” (peasuguharud). Maoorid kohanesid nende troopikale põhinevale kultuurile, süües kohalikke mereande. Nad jahtisid ka suuri lennuvõimetuid linde moasid, mis peagi välja surid. Nad näitasid suurt nupukust kohanedes nende troopilise põllumajandus tehnoloogiaga selles mõõdukas kliimas, edukalt kultiveerides tarot, magusat kartulit, pudelkõrvitsaid ja palju teisi taimi, mida nad Polüneesiast kaasa tõid; usutakse, et kumara kasvas kaugemal lõunas kui seda on Banksi poolsaare lõuna saartel. Kui oli väga kerge kasvatada neid taimi põhjas, siis olid need sooja kliima taimed ebapraktilised lõunas Lõunasaarel. Ometi, sisepiirkondne vahetus ja ekspluateerimine nende mõnede toidu taimedega kohalikust loodusest oli piisav. Nad tutvusid ka muude taimedega nagu mooruspuu ja ‘aute’, mida kasutati korp riiete valmistamiseks kergete ülapuride ja isiklike ehete jaoks.
Esimesed teadaolevad eurooplased tõi Uus-Meremaale Abel Tasman, kes seilas mööda läänerannikut Lõuna ja Põhja saartel 1642. Ta nimetas seda “riigistatud maaks”, uskudes et see on üks osa maismaast, mida Jacob Le Maire nägi Tšiili rannikul aastal 1616. “Riigistatud maa” ilmus Tasmani esimestel kaartidel Uus-Meremaast, kuid see muudeti Hollandi kaardistajate poolt “Nova Zeelandia”-ks, Hollandi maakonna Zeeland järgi, see juhtus mõni aeg pärast seda kui Hendrik Brouwer 1643. aastal tõestas, et eeldatav Lõuna-Ameerika on hoopis saar. Ladina pärane “Nova Zeelandia” muutus Hollandi pärasemaks, “Nieuw Zeelandia”. Kapten James Cook nimetas järgnevalt selle saarestiku “Uus-Meremaaks”, kuigi maooride nimetatud Põhja- ja Lõunasaared (Aehei No Mouwe ja Tovy Poenamu) lükati tagasi ja kolme põhisaart hakkati nimetama Põhi, Keskmine ja Lõuna. Keskmine saar nimetati hiljem ümber Lõunasaareks ja varasemast Lõunasaarest sai Stewarti saar. Cook alustas oma ulatuslikke vaatlusi saartest 1769. aastal, viies selle Euroopa vaalapüügi ekspeditsiooniks ja lõpuks tähenduslikuks euroopalikuks koloniseerimiseks. 1780ndate algusest oli Maori rahval kokkupuuteid Euroopa meremeestega ja vaalapüüdjatega. Musketide ettevõtluskaubandus iwide (Maoori suurimad igapäevased sotsiaalsed rühmad) ja Euroopa külaliste vahel lõi põneva jõutasakaalu Maoori hõimude vahel ja seal oli ajutine kuid pingeline suguharude vaheline sõjatanner, tuntud kui Muskettide Sõda, mis lõppes alles siis kui kõik maoorid olid relvastatud.
Tundes muret maooride ärakasutamise pärast eurooplaste poolt, määras Briti Koloniaalne Kantselei 1832. aastal James Busby Briti residendiks Uus-Meremaal. 1834. aastal veenas Busby Uus-Meremaa Ühinenud Hõimude Liitu valima endale lippu ja kuulutama välja iseseisvust, mis lõpuks viis Uus-Meremaa Iseseivusdeklaratsioonini. Selline väljakuulutamine ei vaigistanud Kiriku Misjonäride Ühiskonna hirme, kes jätkasid musta tööd Briti anneksiooniks. Prantsusmaa suurenev huvi selle regiooni vastu viis Britid lõpuks jaanuaris 1840 Kuningliku Teadeande kaudu teatama Uus-Meremaa liidendamisest. Legaliseerimaks Briti anneksiooni, saadeti 1839. aastal Uus-Meremaale leitnant kuberner William Hobson, kes viis läbi rutakalt Waitangi Vaherahu läbirääkimised. Vaherahu sõlmiti 6. veebruaril 1840 ja seniajani on seda peetud dokumendiks, mis rajas Uus-Meremaa kui rahvuse ning garanteerib maooridele nende õigused. Maoori tõlke versioonis oli neile lubatud alles jätta “tino rangatiratanga” kui vastutasuks loovutatakse “kawanatanga”, mida inglaste versioon nimetas suveräänsuseks, tänapäeval aga vaieldakse tegeliku tähenduse üle. Vaidlused maavalduste müügi kohta ja suveräänsuse üle põhjustasid Uus-Meremaa Maade Sõja, mis leidis aset aastatel 1845 kuni 1975. 1975 Waitangi Rahulepingu akt asutas Waitangi Tribunali, mis oli täis laetud kasvanud Waitangi Rahuleppe tingimuste rikkumistega. Mõned maoori hõimud ja morioorid ei allkirjastanud kunagi seda rahulepet.
Uus-Meremaa oli administeeritud Lõuna-Walesi koloonia osana ja sellest sai eraldi koloonia novembris 1840. Esimeseks pealinnaks oli Okiato või vana Russell Saarte lahes, kuid peagi kolis see Auklandi. Euroopa asustus kulges kiiremini kui keegi oodata oskas ja peagi oli uusasunikke rohkem kui maoorisid. Omavalitsused oli eraldatud uusasunike populatsioonile aastal 1852. Tekkisid poliitilised mured seoses kulla leidmisega aastal 1861 kesk Otagos, millest Lõuna saared tahtsid luua eraldi koloonia, nii siis 1865. aastal viidi pealinn rohkem keskele ehk Wellingtoni. Uus-Meremaa osales Põhiseaduse Konventsioonil[küsitav] Sydneys märtsis 1891 koos Austraalia kolooniatega. See oli määratlemaks potentsiaalset konsitutsiooni, esitatud Austraalia födreatsioonidele, kõikides Austraalia kolooniates. Uus-Meremaa loobus mõttest liituda Austraalia föderatasiooniga pärast seda konventsiooni.
Aastal 1893 sai Uus-Meremaast esimene rahvus maailmas, kes andis naistele valimisõiguse, siiski said naised osaleda valimistel alles aastal 1919.
Uus-Meremaa sai iseseisvaks valitsusalaks 26. septembril 1907. Täielik iseseisvus anti Suurbritannia parlamendi poolt 1931. aastal Westminsteri statuudiga. Statuut võeti omaks Uus-Meremaa parlamendi poolt alles 1947. Alates sellest ajast on Uus-Meremaa olnud suveräänne konsitutsiooniline monarhia Rahvaste Ühenduses.
Uus-Meremaa oli üks esimesi, kes koos Prantsusmaa, Inglismaa, Austraalia ja Kanadaga liitus Liitlasvägedega Teises Maailmasõjas kui kuulutati sõda Saksamaale 3. septembril 1939. aastal pärast sakslaste tungimist Poola. Uus-Meremaa sõjavägi võitles Põhja Aafrikas, Kreekas, Kreetal, Itaalias ja Vaiksel Ookeanil. Samuti võtsid osa Uus-Meremaa merevägi ja lennuvägi.
1951. aastal sõlmisid Austraalia, Uus-Meremaa ja USA ametliku ANZUS leppe, mis kuulutas nad liitlasteks. 1985. aastal kuulutas Uus-Meremaa iseennast tuumavabaks tsooniks. Selle tulemusena ei saanud USA sõjalaevad siseneda Uus-Meremaa vetesse ilma deklareerimata, et neil oleks pardal tuuma lõhkepeasid või tuumakütust. Selline asi oli vastuolus USA poliitikaga kuna nende laevad olid automaatselt Uus-Meremaal seadusega keelustatud. USA kaktestas oma seotuse ANZUS leppega ja ka oma kohustused Uus-Meremaa suhtes.
Geograafia
- Pikemalt artiklis Uus-Meremaa geograafia
Taupo järv ja Ruapehu mägi asuvad Põhjasaare keskel. Lõuna-Alpid ja nende tekitatud vihmapilved on selgelt nähtavad Lõunasaarel.
Uus-Meremaa koosneb kahest põhiliselt saarest (nimetatakse Põhja- ja Lõunasaareks, “Te-Ika-a-Maui” ja “Te Wai Pounamu” Maori keels) ja arvukatest väiksematest saartest. Kogu maa-ala suurus, 268,680 ruutkilomeetrit (103,738 ruutmiili), on natukene vähem kui seda on Itaalia ja Jaapan ning on veidike rohkem kui Inglismaa. Pikki põhja-loode telge on saare pikkus enam kui 1600 km (1000 miili), rannajoone pikkus on umbes 15 134 km. Uus-Meremaale oma merealaga on maailma suureselt seitsmes kinnine majanduslik tsoon, kattes üle nelja miljoni ruutkilomeetri, mis on 15 korda suurem kui maismaa-ala.
Lõunasaar on saartest suurim ja olles pikkuselt võrreldav Lõuna-Alpidega, kõrgeim tipp on Aoraki/Cooki mägi, mis on 3754 meetri kõrgune. Lõunasaarel on 18 mäetippu, mis on kõrgemad kui 3000 meetrit. Põhjasaar on vähem mägine kui Lõunasaar, kuid on vulkaaniline. Kõrgeim Põhjasaare mägi, Ruapehu mägi (2797 m), on praegugi aktiivne koonusvulkaan. Draamataline ja vahelduv maastik on populaarne koht televisiooniprogrammide ja filmide tegemiseks, näiteks "Sõrmuste isanda triloogia” ja “Viimane Samurai”.
Kliima üle terve riigi on enamjaolt mõõdukas. Temperatuur langeb harva alla 0°C ega tõuse ka üle 30°C. Ilmastik muutub Uus-Meremaa lääneranniku niiskest ja jahedast kliimast kuivaks ning mandriliseks Mackenzi nõost edasi sisemaale Cantenbury ümbruses ja on peaaegu troopiline Põhja-Aucklandi poolsaarel. Linnadest on kõige kuivem Christchurh, kus langeb taevast alla kõigest 640 mm sademeid aasta kohta. Auklandis sajab vihma kaks korda rohkem.
Majandus
- Pikemalt artiklis Uus-Meremaa majandus
Uus-Meremaal on kaasaegne arenenud majandus, mille SKT on ligikaudu 101 688 miljardit dollarit (seisuga 2005).
Riigil elatustase (SKT elaniku kohta) on ligikaudu $26,400 (suhtelised arvud Austraalias $31,900 ja USA-s $41,800). Elustandardeid on mõõdetud ka mitmel muul kujul, sealhulgas inimarengu indeks (2005. aastal 19. kohal) ja ökonoomia 2005. aastal ülemaailselt 15-ndal kohal.
Kolmanda astme sektor tööstuses on ka suurim sektor terves riigi majanduses, moodustades ligikaudu 67.6 % SKT-st, millele järgnevad teine tööstus sektor 27.8 % ja esimene tööstussektor 4.7 % (andmed aastast 2005) .
Uus-Meremaa on riik, mis toetub suuremas osas kaubandusele, enamjaolt põllumajanduslikule toodangule, millest peaaegu 20% ekporditakse riigist välja (võrdluseks Inglismaal 21%, Soomes 49% ja Belgias 83%). See teeb Uus-Meremaast iseäranis haavatavaks tarbeesemete hinna langusele maailma majanduslanguse korral. Põhilised ekspordi tööstusharud on põllumajandus, aiandus, kalapüük ja kalatööstus ning metsandus, mis moodustavad umbes poole riigi ekspordist. Riigi põhilised ekspordipartnerid on Austraalia 22.4%, USA 11.3%, Jaapan 11.2%, Hiina 9.7%, Saksamaa 5.2% (2004). See on draamatiline muutus pärast 1965. aastat kui Inglismaa sai Uus-Meremaa ekspordist üle poole.
Uus-Meremaal nauditi kõrget elutaset tänu stabiilsele toodete ekspordile, mis baaseerus tugevale sõprussuhtele Inglismaaga. Aastal 1973 ühines Inglismaa Euroopa Liiduga ning hakkas kinni pidama oma kauplemis poliitikast. Samal ajal mõjutasid Uus-Meremaa majanduse elujõudu ka teised tegurid, näiteks naftakriis. See viis väga tõsise majandusliku kriisini, mille jooksul langes Uus-Meremaa elatustase madalamale kui see oli Austraalias ja Lääne-Euroopas.
Kultuur
- Pikemalt artiklites Uus-Meremaa kultuur, Māori Kultuur ja Uus-Meremaa kino
- Pikemalt artiklis Uus-Meremaa muusika
Kaasaegsel Uus-Meremaal on mitmekülgne kultuur, mida on mõjutanud inglise, šoti, iiri ja maoori kultuurid, sealhulgas on mõjutusi ka maooridelt erinevast polüneesia kultuurist (kaasa arvatud Samoa, Tonga, Cooki saarte maoori, Tahiti ja ka Havai); samuti Lõuna-Aasia (India), Kagu-Aasia (Filipiinide, Malaisia, Kambodža ja Vietnami) ning Ida-Aasia (Hiina, Korea ja Jaapani) kultuuridest. Kuigi põhiline sisseränne oli Inglismaalt, tuli ka palju rahvast Šotimaalt koos varasemate Briti asustajatega ja ka koos oma kultuuri elementidega. Öeldakse, et Uus-Meremaal on rohkem torupilliansambleid kui Šotimaal. Tänu püsivale sisserändele Inglismaalt ja sellele, et paljud noored uus-meremaalased veedavad aega Inglismaal saamaks “ülemerelisi kogemusi”, säilib kultuuriline ühendus Uus-Meremaa ja Inglismaa vahel, mistõttu säilib ka tavapärane inglise keel.
Vaata ka